Legendi kohaselt sai maailma ühe kauneima linna Praha rajamine alguse vürstinna Libussa prohvetlikust unenäost: sinna, kus mees tahub oma majale künnist, tuleb ehitada linn, mille kuulsus ulatub hiljem tähtedeni. Vürstinnal endal oma eluajal paika üles leida ei õnnestunud, küll aga kohtas ta järeltulija maalilise Vltava jõe kaldal majale ukseläve meisterdavat meesterahvast paigas, mis langes kokku ilmutuses nähtuga ning linna rajamine võis alata. Tšehhi keeles on ukselävi prah. Ukselävelt algav linn.
Tänane Praha on 1000 torni linn, Euroopa süda, linnade ema. Praha on muide ainus Euroopa linn, mille keskus on keskajast peale tervikuna säilinud. 1992.a. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud 866 ha suurune vanalinn on väga kompaktne; ühest otsast teise jalutamine ei võta rohkem kui pool tunnikest ning kõik olulisemad vaatamisväärsused on hõlpsasti ligipääsetavad.
Kauneim vaade Prahale avaneb minu meelest Strahovi kloostri ja linna kohal Hradcany künkal kõrguva linnuse vaateplatvormidelt. Praha linnus/Hrad on õigupoolest Euroopa suurim keskaegne lossikompleks, milles on säilinud ehitisi pea igast ajalooperioodist: muuseumid, lossid, vaatetornid, galeriid, kirikud. Läbi aegade on Praha loss olnud valitsejate residentsiks, täna asuvad siin Tšehhi vabariigi presidendi tööruumid. Lossiväravate ees seisev vahtkond vahetub igal täistunnil, pidulikku vahtkonnavahetust saab jälgida keskpäeval.
Linna ja kogu Tšehhi riigi üheks sümboliks peetav võimas ja kaunis kaksiktornidega Püha Vituse katedraal on olnud läbi aegade kuningate kroonimise paigaks. Siia on maetud Böömimaa kuningad, keisrid ja pühakud. Altariga ühendatud kabelis asub „hea kuninga“ – püha Vaclavi rikkalikult vääriskividega kaunistatud haud. Katedraalis on hulgaliselt kunstiesemeid, nende seas hulgas Tsehhi kuulsaima kunstniku Alfons Mucha loodud vitraažaken. Vahel harva õnnestub näha siin hoitavaid kroonijuveele – püha Vaclavi krooni ja riigiõuna.
Keskajal peeti Prahat müstikute ja alkeemikute linnaks. Lossikompleksi müüri ääres asuv tillukeste majakestega Kuldne tänav (sissepääs tasuline), kus aastasadu tagasi elas palju kullasseppi. Tänavat on mainitud ka kui alkeemikute elupaika kuid nende laboralooriumid jäid Vituse katedraaliga külgnevale tänavale.
Kauneim vaade Prahale avaneb minu meelest Strahovi kloostri ja linna kohal Hradcany künkal kõrguva linnuse vaateplatvormidelt. Praha linnus/Hrad on õigupoolest Euroopa suurim keskaegne lossikompleks, milles on säilinud ehitisi pea igast ajalooperioodist: muuseumid, lossid, vaatetornid, galeriid, kirikud. Läbi aegade on Praha loss olnud valitsejate residentsiks, täna asuvad siin Tšehhi vabariigi presidendi tööruumid. Lossiväravate ees seisev vahtkond vahetub igal täistunnil, pidulikku vahtkonnavahetust saab jälgida keskpäeval.
Linna ja kogu Tšehhi riigi üheks sümboliks peetav võimas ja kaunis kaksiktornidega Püha Vituse katedraal on olnud läbi aegade kuningate kroonimise paigaks. Siia on maetud Böömimaa kuningad, keisrid ja pühakud. Altariga ühendatud kabelis asub „hea kuninga“ – püha Vaclavi rikkalikult vääriskividega kaunistatud haud. Katedraalis on hulgaliselt kunstiesemeid, nende seas hulgas Tsehhi kuulsaima kunstniku Alfons Mucha loodud vitraažaken. Vahel harva õnnestub näha siin hoitavaid kroonijuveele – püha Vaclavi krooni ja riigiõuna.
Keskajal peeti Prahat müstikute ja alkeemikute linnaks. Lossikompleksi müüri ääres asuv tillukeste majakestega Kuldne tänav (sissepääs tasuline), kus aastasadu tagasi elas palju kullasseppi. Tänavat on mainitud ka kui alkeemikute elupaika kuid nende laboralooriumid jäid Vituse katedraaliga külgnevale tänavale.
Praha on uhke oma sildade üle. Kuigi kõik on omaette võetavad kunstiteosed, on ainsana maailmakuulsuse saavutanud Karli sild – tšehhi keeles Karluv Most. Et 12. sajandi alguses üle Vltava jõe ehitatud Juuditi sild oli üleujutuste ajal tugevasti kannatada saanud, otsustati tema asemele 1342.a. rajada uus. Selline, kus saaks vajadusel pidada ka rüütliturniire. Astronoomiast ja numeroloogiast lugu pidav kuningas Karl IV otsustas ehitamise alustamiseks ära oodata õige hetke ning seetõttu pandi sillale nurgakivi alles 1357. aasta 9. juulil kell 5:31. (Numbritest moodustub palindroom : 135797531). 1402.aastal valminud sild oli võrreldes tänasega palju tagasihoidlikum, teda kaunistas vaid üksainus krutsifiks. 515 meetri pikkune ja 10 meetri laiune liivakiviplokkidest ehitatud 16 võlvkaarega sild toetub 15 sambale, tema mõlemas otsas on sillatornid. Aastatel 1600 – 1800 püstitati sillale 30 pühaku kuju, millest kuulsaim märtrisurma läinud püha Jan Nepomuk – Praha ja kogu Tšehhimaa kaitsepühak. Viituse katedraali maetud Nepomuk kanti pühakute nimekirja 1729. aastal. Iidne lugu räägib, et Vaclav IV käsul vahistatud õukonna vaimulik visati kotti seotuna 1393. aastal sillalt jõkke pärast seda, kui ta ka pärast piinamist keeldus kuningale avaldamast tolle abikaasa Sofia pihisaladust. Legendi kohaselt ilmusid hetkel, kui Nepomuki keha vett puudutas, viis tähte kohale, kust ta vette visati. Need leiate tänagi silla vasaku piirde ääres olevalt ristilt. Selleks, et teie unelmad täituksid, soovitavad prahalased vasaku käe sõrmed asetada tärnidele ning mõelda oma soovile. Kui aga tahate, et teie käsi hästi käiks, tuleb silitada pühaku kuju. Õige koha leiate kiiresti – kuju on inimeste poolt kiiskama poleeritud. Prahas sündinud ja Viituse katedraali maetud Böömi kuningas ja Saksa-Rooma keiser Karl IV, Pater Patriae – otec vlasti (sünnilt Wenceslaus/Václav) on üks tšehhide kuulsamaid isikuid, kes väärib eraldi loo kirjutamise. Karl IV oli see mees, kes tegi Prahast keiserliku pealinna ning tema valitsemisaega peetakse riigi ja tema pealinna tõeliseks õitsenguajaks.
Linna kauneimate paikade hulka kuuluv Vanalinna keskväljak – Staromestske Namesti ja teda ümbritsevad tänavad on vaid jalakäijatele mõeldud. Siit leiab hulgaliselt ajaloolisi hooneid: Tyni kirik, Strochi maja, kuulus astronoomilise kellaga Raekoda.
Linna kauneimate paikade hulka kuuluv Vanalinna keskväljak – Staromestske Namesti ja teda ümbritsevad tänavad on vaid jalakäijatele mõeldud. Siit leiab hulgaliselt ajaloolisi hooneid: Tyni kirik, Strochi maja, kuulus astronoomilise kellaga Raekoda.
Vanalinna raekoja kella ülemine osa meelitab igal täistunnil turiste jälgima vaatemängu, kus akendest ilmuvad 12 mehaanilist apostlit, Ahnus, Edevus, Surm, Iha, kõlavad fanfaarid ja kireb kukk. Unikaalse kella vanim osa on numbrilaud, mille välimisel mustal ringil asuvad kuldsed gooti numbrid jagavad vastavalt vanale tšehhi süsteemile ööpäeva 24 tunniks selliselt, et päev algab päikeseloojanguga. (aastaajast hoolimata). Välimisest ringist seespool asuvad rooma numbrid jagavad ööpäeva 12-tunniseks perioodiks. Ülal keskpäev, all südaöö ning õiget aega näitavad kuldse käe sõrmed. Suur kuldne ketas märgib Päikese liikumist, väike ketas näitab kuufaase, keskpunktist kõrvalduv ring tähistaeva näilist liikumist Maa suhtes. Numbrilaua keskel asuvad meridiaanid, paralleelid ning poolustega maa, mille keskmeks Praha. Kolm ringi kujutavad ekvaatorit, põhja-ja lõunapöörijoont. Kell näitab aastaringselt Maa, Kuu ja Päikese ning tähtede asukohta. Kuupäeva näitav kalendriketas teeb igal keskööl ühe sammu 365-st. Et kuhugi mujale sellist kella ei ehitataks, torgati legendi kohaselt selle valmistanud meister Hanuš pimedaks. Kindel on, et Prahas elas aastatel 1474-1497 tõepoolest sellenimeline kellassepp; kas rahvajutt tõele vastab – ei tea. Lisaks kella imetlemisele tasuks ära käia ka raekoja tornis, kus avaneb suurepärane vaade linnale.