Toomapäeval jõulueelseid ettevalmistusi tehes sättisin automaatselt aknalauale tagasihoidliku jõuluseade kõrvale aukohale aastate eest Norrast toodud väikese trolli, mis unustatuna tolmukorda kogunud. Kogu turismindusega tegelemise aja jooksul on minult küsitud, miks ma ei tee või ei taha teha reise Norrasse. Mitmed tuttavad bussijuhidki, kes turismihooajal Norras töötavad ja kohalikke liiklusolusid hästi tunnevad, on korduvalt tagant torkinud aga ikka olin peljanud seda karge ja kauni loodusega maad ja/või ennast alahinnanud. Võib olla on see omamoodi aukartus.sest aastate eest olin sealsetes mägedes kogenud väga erilist tunnet, mis saadab siiamaani. Seisin kuristiku kohal kõrguval kivil ning lausa füüsiliselt tundsin, kuidas lahustusin looduses ning olin üks osa suurest kõiksusest. Nagu piisk ookeanis. Midagi sellist ei olnud varem ega ka hiljem kogenud, Sügise hakul aga miski minus murdus ning selle asemel, et taas ära öelda, koostasin ühele suurele reisiseltskonnale reisiprogrammi ja lubasin minna ka reisijuhiks. Täna meenus vahva vanapapi, keda kohtasin paar aastat tagasi Tallinki laeval, kui detsembri viimastel päevadel olin koos õpilasgrupiga koduteel Stockholmist. Olin laeva showbaaris leidnud vaba aknaaluse laua ning rüüpasin parasjagu kohvi kui minu juurde astus lühikest kasvu valge habeme ja sõbraliku olemusega veidi päkapikku meenutav vanahärra, kes küsis kas räägin inglise keelt ning olen nõus temaga vestlema. End tutvustades lisas, et on norrakas, kes käis külastamas oma Rootsis elavat tütart ning nüüd aga sõidab esmakordselt Eestisse ühepäevasele kruiisile ja tahab lihtsalt kellegagi juttu ajada. Endalegi ootamatult nõustusin. Tromsøst pärit vestluskaaslane osutus huvitavaks ja laia silmaringiga inimeseks. Kuulnud, et minulegi meeldib reisida ja see on nii töö kui hobi, kutsus külastama oma kodulinna, millest ma tollal praktiliselt mitte midagi ei teadnud.
Arktika värav, Põhjala Pariis, Virmaliste pealinn
Arktika väravaks ja virmaliste pealinnaks kutsutavasse Tromsøsse on talvekuudel eriti mõnus sõita lennukiga.Finnairi lennud Helsingist toimuvad kolm korda nädalas ning kestavad 2. jaanuarist kuni 27.märtsini 2015. Lennuaeg on 1 tund ja 50 minutit ning reisid väljuvad kell 20.45 Vantaa lennujaamast.
Kellel seiklejaverd ja kes ei pelga pikka teelolekut, võib ette võtta põneva ja palju looduselamusi pakkuva auto-või bussiretke läbi Soome.
Tromsø on Turust alguse saava Euroopa magistraali E 8 lõpp-punkt, teekonna pikkus algusega Helsingist tuleb ca 1600 km.
Skandinaavia poolsaare põhjaosas asuv 72192 elanikuga (30.06.2014 andmetel) Tromsø on Rootsi ja Soomega piirneva Tromsi maakonna keskus ja Põhja-Norra suurim linn. (Koordinaadid 69°40′58″N 18°56′34″E ) Arktika väravaks kutsutav sadamalinn jääb põhjapoolusest vaid ca 2200 km lõuna poole ning põhjapolaarjoonest 344 km põhja suunas ning asub pea samal laiuskraadil, kui USA-s Alaskal metsiku põhjala tipuks ja maailma ääreks kutsutav Point Barrow ehk Nuvuk (koordinaadid 71°23′20″N 156°28′45″W). Muide, maailmas on vaid üks linn, mis jääb täpselt polaarjoonele – see on Venemaal asuv Salehard. Kuigi põhjapolaarjoonest ülalpool asuvatest maailma linnadest on Tromsø Murmanski ja Norislki järel suuruselt teine, tunneb linn uhkust selle üle, et siin, maalilise looduse keskel asuvad maailma kõige põhjapoolsem ülikool, botaanikaaed, planetaarium ja katedraal.
Suur osa linnast asub väikesel 10 km pikkusel Tromsøya saarel, mis on mandriga ühendatud 1036 meetri pikkuse, rahvuslike kultuurimälestiste hulka arvatud Tromsø silla/ Tromsøbrua (Norra esimene konsoolsild) ja 3,5 km pikkuse Tromsøysundi tunneliga ning mägise Kvaløya /Vaalasaarega Sandnessundi / Sandnessundbrua sillaga. Linna tuiksooneks on 1 km pikkune Storgata. Ühe versiooni on linn oma nime saanud saare saamikeelse nime Romsa järgi. Kuigi Tromsøs elab 130 rahvuse esindajaid, on siinsed alad olnud põlised saamide alad ning siin asus ka saamide püha mägi Rumbbučohkka. Nüüdseks on saamide arvukus linnas vähenenud kuid põhjasaami keel ja kultuur on taas aujärjele tõusmas. Linnas tegutseb saami lasteaed ja koolides saab õppida põhjasaami keelt. 1968. aastal asutatud Tromsø ülikooli õheks põhitegevusalaks virmaliste uurimise, kosmoseteaduse, kalanduse, telemeditsiini , multikultuurse ühiskonna ning keeleteaduse kõrval on saami kultuuri uurimine. Iga aasta 6. veebruaril tähistatakse Tromsøs sarnaselt muudele saami aladele Norras, Rootsis ja Soomes, saamide rahvuspäeva. (Kel suurem huvi, soovitan sõita sedaaegu Stockholmi ja osaleda Skansenis toimuvatel üritustel).
Veidi ajaloost
On teada, et Tromsø aladel oli inimasustus juba üle 11 tuhande aasta tagasi, laiemalt tuntuks sai paik aga 1252. aastal, millal sinna ehitati kuningas Hákon Hákonarsoni korraldusel kogu piirkonna esimene (ja tollal maailma põhjapoolseim) kirik ning tänu sellele sai temast pea 550 aastaks väike usuelu keskus. 1789. aasta Bergeni kaubandusõiguse kohaselt võisid Põhja Norra elanikud kaubelda, kellega iganes soovisid ning tänu sellele sai Tromsöst kaupmeeste peatuspaik. 1794.aastal andis kuningas Christian VII Tromsøle linnaõigused vaatamata sellele, et püsielanikke oli vaid 80. Linn arenes kiiresti ja muutus moodsaks ja trendikaks: kaupmeeste prouad olid teadlikud kõrgmoest ja peentest kommetest ning mitmedki neist kõnelesid prantsuse keelt. Küllap sai just tänu sellele linna hüüdnimeks „Põhjala Pariis".
Juba 1850. aastaks sai Tromsøst kõige olulisem Arktika uurimise baas ja linn sai tänu sellele teise hellitusnime „ Arktika värav“. Siin peatusid polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen, kes sadamast värbasid mehi oma uurimislaevale. Olgu kõrvalepõikena mainitud, et Norra maadeuurija Roald Amundsen oli see mees, kes jõudis esimese inimesena lõunapoolusele ning läbis esimesena Loodeväila idast läände ja Kirdeväila läänest itta. 1926. aastal sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirižaablil. Amundsen hukkus 1928. aastal Itaalia maadeuurija Umberto Nobile ekspeditsioonile appi sõites kui Teravmägedele teel olnud vesilennuk Tromsø lähedal merre kukkus ning kõik lennukis olnud surma said. Kuulsa maadeuurija mälestussammas asub kesklinnas.
Pärast Lõuna-Norra ja pealinna Oslo okupeerimist sakslaste poolt 1940. aasta aprillis ja mais sai Tromsøst kolmeks nädalaks vaba Norra pealinn. Valitsus ja kuninglik perekond viibisid siin kuni 7. juunini 1940., mil Inglise ristleja “Devonshire” viis neid sõja jalust Suurbritanniasse. II maailmasõja aegse okupatsiooni ajal pääses linn kahjustustest, küll aga uppus 1944. aasta novembris linna lähistel Saksa sõjalaev „Tirpitz“ 1000 sõduriga pardal.
Linna arengule andsid jõudsalt hoogu lennujaama avamine 1964. aastal,1972. aastal ülikooli avamine ning 1998. aastal Norra Polaaruuringute Instituudi ületoomine Oslost
"Det finnes ikke dårlig vær, det finnes kun dårlig klær“.
Et Tromsø kohal on päikesetuule aktiivsus eriti suur, on teda kutsutud ka virmaliste pealinnaks, kus talvekuudel saab nautida hingematvalt kaunist ja müstilist valguse ja värvide vaatemängu. Polaaröö algab novembri lõpul ja lõpeb "Päikese päevaga" 21.jaanuaril, kui päikest on taas Tromsø kesklinnast näha. Sõltuvalt valgustingimustest jagavad norrakad talve sageli kaheks erinevaks aastaajaks: Mørketid (polaaröö) ja Seinvinter (hilistalv). Pärast polaarööd on väljas liikudes silmade kaitseks vaja kanda päikeseprille, sest lume ja ere päike muudavad valguse väga kirkaks. Ja üleüldse tasub Tromsøsse sõites meeles pidada norralastegi hulgas au sees olevat ütlust "Det finnes ikke dårlig vær, det finnes kun dårlig klær“/ ei ole olemas halba ilma, on vaid vale riietus sest ilmad võivad olla küllaltki muutlikud. Siiski on talved on siin tänu soojale Golfi hoovusele küllaltki pehmed ja jaanuari keskmine temperatuur on vaid ca 4,5 pügalat alla nulli. Aastad pole muidugi vennad ja temperatuurid võivad olla ka madalamad. Külmarekord on linnas – 18,4 °C. (Loo kirjutamise hetkel on õhutemperatuur Tallinnas – 6°C., Tromsøs -1°C.). Lund on põhja pool ikka jätkunud, Tromsø rekord püsib 29. aprillist 1997, mil lumekatte paksuseks mõõdeti 2,4 meetrit. Suvi on jahe, kuid mitte vihmane, keskööpäikest näeb kahe suvekuu jooksul ning temperatuurid on keskmiselt 11-15°C, kuumarekord 30.2 °C mõõdeti 1972. aastal.
Linna üheks omapärasemaks vaatamisväärsuseks on 1965. aastal valminud teravatipulist jäämäge meenutav 720 kohaline Tromsdaleni kirik (Tromsdalen Kirke), mis vähemalt turistide hulgas tuntuks saanud kui Arktiline katedraal. Et suveperioodil 1. juunist kuni 15. augustini toimuvad siin kesköise päikese kontserdid, on mõned naljahambad kirikut kutsunud ka Norra ooperimajaks sest teatud nurga alt vaadatuna meenutavat ta kuulsat Sidney ooperimaja Austraalias. Linnas on kirikuid rohkemgi ning lisaks luteri kirikutele on siin 2 katoliku kirikut, 2 mošeed, metodisti kirik ja 7.päeva adventistide kirik, Baptistide kirik, budistlik keskus
Kindlasti tasub ära käia Polaria akvaariumis tutvumas hüljeste elu-oluga ning vanas tollimajas asuvas Polaarmuuseumis ja muidugi ette võtta 4-minutiline sõit köisraudteel merepinnast 420 meetri kõrgusel asuva Storsteineni mäe tippu, kust avaneb kaunis vaade linnale ja ümbruskonnale.
Tänu ülikoolile on Tromsø nooruslik ja aktiivse kultuuri- ja ööeluga linn. Linnas asub muide Norra vanim kino, mis siiamaani tegutseb. Iga aasta jaanuari lõpul toimuv Tromsø Rahvusvaheline Filmifestival on kujunenud üheks Norra olulisemaks filmisündmuseks.
Arktika värav, Põhjala Pariis, Virmaliste pealinn
Arktika väravaks ja virmaliste pealinnaks kutsutavasse Tromsøsse on talvekuudel eriti mõnus sõita lennukiga.Finnairi lennud Helsingist toimuvad kolm korda nädalas ning kestavad 2. jaanuarist kuni 27.märtsini 2015. Lennuaeg on 1 tund ja 50 minutit ning reisid väljuvad kell 20.45 Vantaa lennujaamast.
Kellel seiklejaverd ja kes ei pelga pikka teelolekut, võib ette võtta põneva ja palju looduselamusi pakkuva auto-või bussiretke läbi Soome.
Tromsø on Turust alguse saava Euroopa magistraali E 8 lõpp-punkt, teekonna pikkus algusega Helsingist tuleb ca 1600 km.
Skandinaavia poolsaare põhjaosas asuv 72192 elanikuga (30.06.2014 andmetel) Tromsø on Rootsi ja Soomega piirneva Tromsi maakonna keskus ja Põhja-Norra suurim linn. (Koordinaadid 69°40′58″N 18°56′34″E ) Arktika väravaks kutsutav sadamalinn jääb põhjapoolusest vaid ca 2200 km lõuna poole ning põhjapolaarjoonest 344 km põhja suunas ning asub pea samal laiuskraadil, kui USA-s Alaskal metsiku põhjala tipuks ja maailma ääreks kutsutav Point Barrow ehk Nuvuk (koordinaadid 71°23′20″N 156°28′45″W). Muide, maailmas on vaid üks linn, mis jääb täpselt polaarjoonele – see on Venemaal asuv Salehard. Kuigi põhjapolaarjoonest ülalpool asuvatest maailma linnadest on Tromsø Murmanski ja Norislki järel suuruselt teine, tunneb linn uhkust selle üle, et siin, maalilise looduse keskel asuvad maailma kõige põhjapoolsem ülikool, botaanikaaed, planetaarium ja katedraal.
Suur osa linnast asub väikesel 10 km pikkusel Tromsøya saarel, mis on mandriga ühendatud 1036 meetri pikkuse, rahvuslike kultuurimälestiste hulka arvatud Tromsø silla/ Tromsøbrua (Norra esimene konsoolsild) ja 3,5 km pikkuse Tromsøysundi tunneliga ning mägise Kvaløya /Vaalasaarega Sandnessundi / Sandnessundbrua sillaga. Linna tuiksooneks on 1 km pikkune Storgata. Ühe versiooni on linn oma nime saanud saare saamikeelse nime Romsa järgi. Kuigi Tromsøs elab 130 rahvuse esindajaid, on siinsed alad olnud põlised saamide alad ning siin asus ka saamide püha mägi Rumbbučohkka. Nüüdseks on saamide arvukus linnas vähenenud kuid põhjasaami keel ja kultuur on taas aujärjele tõusmas. Linnas tegutseb saami lasteaed ja koolides saab õppida põhjasaami keelt. 1968. aastal asutatud Tromsø ülikooli õheks põhitegevusalaks virmaliste uurimise, kosmoseteaduse, kalanduse, telemeditsiini , multikultuurse ühiskonna ning keeleteaduse kõrval on saami kultuuri uurimine. Iga aasta 6. veebruaril tähistatakse Tromsøs sarnaselt muudele saami aladele Norras, Rootsis ja Soomes, saamide rahvuspäeva. (Kel suurem huvi, soovitan sõita sedaaegu Stockholmi ja osaleda Skansenis toimuvatel üritustel).
Veidi ajaloost
On teada, et Tromsø aladel oli inimasustus juba üle 11 tuhande aasta tagasi, laiemalt tuntuks sai paik aga 1252. aastal, millal sinna ehitati kuningas Hákon Hákonarsoni korraldusel kogu piirkonna esimene (ja tollal maailma põhjapoolseim) kirik ning tänu sellele sai temast pea 550 aastaks väike usuelu keskus. 1789. aasta Bergeni kaubandusõiguse kohaselt võisid Põhja Norra elanikud kaubelda, kellega iganes soovisid ning tänu sellele sai Tromsöst kaupmeeste peatuspaik. 1794.aastal andis kuningas Christian VII Tromsøle linnaõigused vaatamata sellele, et püsielanikke oli vaid 80. Linn arenes kiiresti ja muutus moodsaks ja trendikaks: kaupmeeste prouad olid teadlikud kõrgmoest ja peentest kommetest ning mitmedki neist kõnelesid prantsuse keelt. Küllap sai just tänu sellele linna hüüdnimeks „Põhjala Pariis".
Juba 1850. aastaks sai Tromsøst kõige olulisem Arktika uurimise baas ja linn sai tänu sellele teise hellitusnime „ Arktika värav“. Siin peatusid polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen, kes sadamast värbasid mehi oma uurimislaevale. Olgu kõrvalepõikena mainitud, et Norra maadeuurija Roald Amundsen oli see mees, kes jõudis esimese inimesena lõunapoolusele ning läbis esimesena Loodeväila idast läände ja Kirdeväila läänest itta. 1926. aastal sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirižaablil. Amundsen hukkus 1928. aastal Itaalia maadeuurija Umberto Nobile ekspeditsioonile appi sõites kui Teravmägedele teel olnud vesilennuk Tromsø lähedal merre kukkus ning kõik lennukis olnud surma said. Kuulsa maadeuurija mälestussammas asub kesklinnas.
Pärast Lõuna-Norra ja pealinna Oslo okupeerimist sakslaste poolt 1940. aasta aprillis ja mais sai Tromsøst kolmeks nädalaks vaba Norra pealinn. Valitsus ja kuninglik perekond viibisid siin kuni 7. juunini 1940., mil Inglise ristleja “Devonshire” viis neid sõja jalust Suurbritanniasse. II maailmasõja aegse okupatsiooni ajal pääses linn kahjustustest, küll aga uppus 1944. aasta novembris linna lähistel Saksa sõjalaev „Tirpitz“ 1000 sõduriga pardal.
Linna arengule andsid jõudsalt hoogu lennujaama avamine 1964. aastal,1972. aastal ülikooli avamine ning 1998. aastal Norra Polaaruuringute Instituudi ületoomine Oslost
"Det finnes ikke dårlig vær, det finnes kun dårlig klær“.
Et Tromsø kohal on päikesetuule aktiivsus eriti suur, on teda kutsutud ka virmaliste pealinnaks, kus talvekuudel saab nautida hingematvalt kaunist ja müstilist valguse ja värvide vaatemängu. Polaaröö algab novembri lõpul ja lõpeb "Päikese päevaga" 21.jaanuaril, kui päikest on taas Tromsø kesklinnast näha. Sõltuvalt valgustingimustest jagavad norrakad talve sageli kaheks erinevaks aastaajaks: Mørketid (polaaröö) ja Seinvinter (hilistalv). Pärast polaarööd on väljas liikudes silmade kaitseks vaja kanda päikeseprille, sest lume ja ere päike muudavad valguse väga kirkaks. Ja üleüldse tasub Tromsøsse sõites meeles pidada norralastegi hulgas au sees olevat ütlust "Det finnes ikke dårlig vær, det finnes kun dårlig klær“/ ei ole olemas halba ilma, on vaid vale riietus sest ilmad võivad olla küllaltki muutlikud. Siiski on talved on siin tänu soojale Golfi hoovusele küllaltki pehmed ja jaanuari keskmine temperatuur on vaid ca 4,5 pügalat alla nulli. Aastad pole muidugi vennad ja temperatuurid võivad olla ka madalamad. Külmarekord on linnas – 18,4 °C. (Loo kirjutamise hetkel on õhutemperatuur Tallinnas – 6°C., Tromsøs -1°C.). Lund on põhja pool ikka jätkunud, Tromsø rekord püsib 29. aprillist 1997, mil lumekatte paksuseks mõõdeti 2,4 meetrit. Suvi on jahe, kuid mitte vihmane, keskööpäikest näeb kahe suvekuu jooksul ning temperatuurid on keskmiselt 11-15°C, kuumarekord 30.2 °C mõõdeti 1972. aastal.
Linna üheks omapärasemaks vaatamisväärsuseks on 1965. aastal valminud teravatipulist jäämäge meenutav 720 kohaline Tromsdaleni kirik (Tromsdalen Kirke), mis vähemalt turistide hulgas tuntuks saanud kui Arktiline katedraal. Et suveperioodil 1. juunist kuni 15. augustini toimuvad siin kesköise päikese kontserdid, on mõned naljahambad kirikut kutsunud ka Norra ooperimajaks sest teatud nurga alt vaadatuna meenutavat ta kuulsat Sidney ooperimaja Austraalias. Linnas on kirikuid rohkemgi ning lisaks luteri kirikutele on siin 2 katoliku kirikut, 2 mošeed, metodisti kirik ja 7.päeva adventistide kirik, Baptistide kirik, budistlik keskus
Kindlasti tasub ära käia Polaria akvaariumis tutvumas hüljeste elu-oluga ning vanas tollimajas asuvas Polaarmuuseumis ja muidugi ette võtta 4-minutiline sõit köisraudteel merepinnast 420 meetri kõrgusel asuva Storsteineni mäe tippu, kust avaneb kaunis vaade linnale ja ümbruskonnale.
Tänu ülikoolile on Tromsø nooruslik ja aktiivse kultuuri- ja ööeluga linn. Linnas asub muide Norra vanim kino, mis siiamaani tegutseb. Iga aasta jaanuari lõpul toimuv Tromsø Rahvusvaheline Filmifestival on kujunenud üheks Norra olulisemaks filmisündmuseks.