Nii taanlaste endi kui ka paljude väliskülaliste arvates on maa kõige kaunimaks osaks Sjælandi saare põhjaosa, mida ühelt poolt ümbritseb Öresundi väin ja teiselt poolt Roskilde laht. Just sellesse piirkonda jäävad ka kogu Taanimaa kauneimad lossid Fredensborg, Frederiksborg, Kronborg, Sorgenfri, Gurri, Sofienborg. Taani valitsejate jaoks oli see piirkond eelkõige paigaks, kus käidi jahiretkedel ja puhkamas.
Helsingør
Rootsist Helsingborgist laevaga üle väina Helsingøri sõites paistab juba kaugelt esimese asjana silma kaunis ja võimas Kronborgi loss. Linna tuntaksegi eelkõige lossi, sadama ja kaubandustänava poolest. Tänane 50-tuhandelise elanikkonnaga Helsingør on üks paremini säilinud iidseid Taani linnasid. 1231. aastal on kuningas Valdemari “Võitude raamatus” mainitud Helsingøri kui üht suurimat linna. Maailmas on Helsingør ja Kronborgi loss tuntud William Shekespeare’I näidendi “Hamlet” tegevuskohana. Näidendis, tõsi küll, nimetatakse seda Helsingøri/Elsinore lossiks. Loss on üks kauneimaid ja võimsamaid renessansslosse Põhja-Euroopas ning on kantud 2000. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse Tasub teada, et ajal, millest “Hamleti” sündmustik räägib, lossi veel olemas polnud - see ehitati alles Shakespeare eluajal. Ka ei ole kuulus näitekirjanik kordagi lossis käinud. Merekaldale laskis 15. sajandi kahekümnendatel aastatel kindluse ehitada hoopis tollane Taani kuningas Pommeri Erik kontrollimaks väina kaudu toimuvat laevaliiklust ja kogumaks väina läbivatelt laevadelt prisket tollimaksu. 16. sajandi viimastel aastakümnetel lasi kuningas Frederik II kindluse asemele ehitada renessansslossi ja nimetas selle Kronborgiks. Taanlaste pärimuse kohaselt tukub lossi keldris taanlaste mütoloogiline kaitsja viiking Holger Danske/Taani, kes ärkab ja tuleb taanlastele appi neid ähvardava tõsise ohu korral. Lossi nelinurkset plaatidega sillutatud hoovi on juba 16. sajandist kasutatud teatrietenduste ja –festivalide paigana.
Kopenhaagen- Euroopa rohelisim suurlinn
Tuhat aastat tagasi oli tänase Taani pealinna Kopenhaageni asukohal Sjælandi idarannikul vaid paar kaluriküla. 1160. aasta paiku andis kuningas Valdemar I need maad oma sõbrale ja nõuandjale, tollasele Taani pealinna Roskilde piiskopile ülesandega ehitada üles linn Sundi väina kaubanduse kaitsmiseks. 1167 – 1671 laskis piiskop Absalon ehitada väikesaarele, mida tänapäeval kutsutakse Slottsholmeniks, väikese linnuse. Peatselt hakati paika kutsuma sadamasse randunud kaubalaevade järgi “Kopmannahavn” – kaupmeeste sadam. Kopenhaageni keskaegne rikkus põhineski peamiselt Öresundi heeringakaubandusel. 1167. aastal rajatud asum sai linnaõigused 1254. aastal. Tänane Kopenhaagen on Põhjamaade suurim linn ning kogu Taani kõige tihedamini asustatud ala. Linna transpordiskeemi peetakse üheks parimaks Euroopas. Linna kiire areng tekitas vajaduse kaasaegse linnaplaneeringu järgi. Viieks sõrmeks (de fem finger) kutsutud plaan sisaldas kiirteesid ning raudreeühendusi lähikonna tähtsamate linnade Koge, Roskilde, Frederikssundi, Hillerødi ja Helsingøri vahel. Kuigi taanlaste arvates Kopenhaagenil konkreetset linnasüdant ei ole, mõõdetakse kaugusi sageli Raekoja platsilt asuvast “Nullsambast” lähtudes. Raekoja plats asub kunagise Heinaturu ja linna läänevärava asukohas. 1905. aastal valminud raekoja kavandamisel on üks tuntumaid Taani arhitekte Martin Nyrop eeskujuks võtnud keskaegse Taani arhitektuuri ning Itaalias asuva Siena linna raekoja. Raekojas asuvad Kopenhaageni linnavalitsuse ja linnanõukogu ruumid ning osa ruume on ka külalistele avatud. Giidi juhendamisel saab tõusta suurt ookeanilaeva meenutava raekoja 105,6 meetri kõrgusesse kellatorni. Raekojas olles tasub uudistamas käia unikaalset Taani astronoomilist kella Jens Olesni Maailmakella ehk Verdensuri. Raekojast viib ühelt poolt mööda Kopenhaageni kõige tihedama liiklusega tänav H.C.Anderseni bulvar ning teiselt poolt Vester Voldgade. Platsi vasakult poolelt saab alguse jalakäijate tänav Strøget, mis viib linna teise suure väljaku Kongens Nytorvini. Strøgeti vastasküljel asuv Vesterbrogade viib Vesterbro linnaossa ning sealt edasi Frederiksbergi. Maailma vanim ja pikim kesklinna autovaba tsoon on üks turistide hulgas populaarsemaid paiku ning Euroopa pikim jalakäijatele mõeldud kaubanduspiirkond. Novembris 52-aastaseks saav Strøget rajati 1962. aastal Kopenhaageni linnavalitsuse korraldusel vähendamaks keskaegse vanalinna kitsastel tänavatel autode voolu. Tsooni initsiaatoriks oli arhitekt ja linnaplaneerija Jan Gehl, kelle sooviks oli muuta kesklinn jalakäijatele orienteeritud linnaks. Sama härrasmees oli ka linnaliikluses jalgrataste kasutamise propageerijaks.
Pea iga Kopenhaagenit külastav turist käib vaatamas üht linna sümbolitest, reisisadama Langelinie kail kivil istuvat 1,25 meetri pikkust kalasaba ja palja ülakehaga Väikese Merineitsi skulptuuri, mis on seal seisnud juba 23. augustist 1913. Kuju tellis Kopenhaageni metseen ja kuulsa Carlsbergi õlletehase omanik Carl Jacobsen pärast seda, kui oli näinud Kuninglikus Teatris etendunud Hans Christian Anderseni muinasjutu ainelist balletti “Väike Merineitsi”.
Päris põnev on ka Amalienborgi palee lähedal asuvas võimsa rohelise kupliga valgest marmorist Frederiki kirikus/ Marmorkirikus mille tornist saab imetleda kauneid vaateid linnale ja merele.
Kesklinnas jalakäijate tänava lähedal asuv 34,8 meetri kõrgune Ümartorn/Rundetarn on üks Euroopa vanimaid astronoomilisi vaatetorne ning ühtlasi vanimi tänini töötavatest. Torn ehitati Taani ühe kuulsama valitseja, kuningas Christian IV valitsemisajal. Torni tippu viib 210 meetri pikkune spiraalne kaldtee, mida pidi on torni tippu sõitnud ka mõned autod. Tegelikult ehitati kaldtee selleks, et torni tippu saaks sõita hobuvankritega. Igal kevadel toimub jalgrataste võidusõit torni tippu ja tagasi.
Otse linna südames, Raekoja platsi ja Raudteejaama lähedal asub Kopenhaageni Tivoli. 1843. aasta augustis avatud Tivoli on maailma vanuselt teine lõbustuspark, temast vanem on vaid teine Taani lõbustuspark Dyrehavsbakken. Tivoli pargi algusaastatest on säilinud väga vähe esemeid kuna II maailmasõja ajal hävis 1944. aasta 25. juuni pommirünnaku tagajärjel suur osa atraktsioonidest. Tivolis on igaühele midagi. Siin on 38 restorani, 28 karusselli, arvukalt kunstiteoseid. Siinsetel kontserdilavadel toimub aastas üle 150 kontserdi. Tivoli suurim puudus on see, et ta ei ole aastaringselt avatud. Suvehooaeg algab aprillis ning kestab septembri keskpaigan. Tivoli on avatud ka jõulude aegu.
Omaette vaatamisväärsus on kesklinnast jalutuskäigu kaugusel asuv Christiania. Christiania vabalinn sai alguse 1971. aastal, mil Taani sõjaväe poolt mahajäetud barakkides seadsid end sisse vabameelsed hipid.
Helsingør
Rootsist Helsingborgist laevaga üle väina Helsingøri sõites paistab juba kaugelt esimese asjana silma kaunis ja võimas Kronborgi loss. Linna tuntaksegi eelkõige lossi, sadama ja kaubandustänava poolest. Tänane 50-tuhandelise elanikkonnaga Helsingør on üks paremini säilinud iidseid Taani linnasid. 1231. aastal on kuningas Valdemari “Võitude raamatus” mainitud Helsingøri kui üht suurimat linna. Maailmas on Helsingør ja Kronborgi loss tuntud William Shekespeare’I näidendi “Hamlet” tegevuskohana. Näidendis, tõsi küll, nimetatakse seda Helsingøri/Elsinore lossiks. Loss on üks kauneimaid ja võimsamaid renessansslosse Põhja-Euroopas ning on kantud 2000. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse Tasub teada, et ajal, millest “Hamleti” sündmustik räägib, lossi veel olemas polnud - see ehitati alles Shakespeare eluajal. Ka ei ole kuulus näitekirjanik kordagi lossis käinud. Merekaldale laskis 15. sajandi kahekümnendatel aastatel kindluse ehitada hoopis tollane Taani kuningas Pommeri Erik kontrollimaks väina kaudu toimuvat laevaliiklust ja kogumaks väina läbivatelt laevadelt prisket tollimaksu. 16. sajandi viimastel aastakümnetel lasi kuningas Frederik II kindluse asemele ehitada renessansslossi ja nimetas selle Kronborgiks. Taanlaste pärimuse kohaselt tukub lossi keldris taanlaste mütoloogiline kaitsja viiking Holger Danske/Taani, kes ärkab ja tuleb taanlastele appi neid ähvardava tõsise ohu korral. Lossi nelinurkset plaatidega sillutatud hoovi on juba 16. sajandist kasutatud teatrietenduste ja –festivalide paigana.
Kopenhaagen- Euroopa rohelisim suurlinn
Tuhat aastat tagasi oli tänase Taani pealinna Kopenhaageni asukohal Sjælandi idarannikul vaid paar kaluriküla. 1160. aasta paiku andis kuningas Valdemar I need maad oma sõbrale ja nõuandjale, tollasele Taani pealinna Roskilde piiskopile ülesandega ehitada üles linn Sundi väina kaubanduse kaitsmiseks. 1167 – 1671 laskis piiskop Absalon ehitada väikesaarele, mida tänapäeval kutsutakse Slottsholmeniks, väikese linnuse. Peatselt hakati paika kutsuma sadamasse randunud kaubalaevade järgi “Kopmannahavn” – kaupmeeste sadam. Kopenhaageni keskaegne rikkus põhineski peamiselt Öresundi heeringakaubandusel. 1167. aastal rajatud asum sai linnaõigused 1254. aastal. Tänane Kopenhaagen on Põhjamaade suurim linn ning kogu Taani kõige tihedamini asustatud ala. Linna transpordiskeemi peetakse üheks parimaks Euroopas. Linna kiire areng tekitas vajaduse kaasaegse linnaplaneeringu järgi. Viieks sõrmeks (de fem finger) kutsutud plaan sisaldas kiirteesid ning raudreeühendusi lähikonna tähtsamate linnade Koge, Roskilde, Frederikssundi, Hillerødi ja Helsingøri vahel. Kuigi taanlaste arvates Kopenhaagenil konkreetset linnasüdant ei ole, mõõdetakse kaugusi sageli Raekoja platsilt asuvast “Nullsambast” lähtudes. Raekoja plats asub kunagise Heinaturu ja linna läänevärava asukohas. 1905. aastal valminud raekoja kavandamisel on üks tuntumaid Taani arhitekte Martin Nyrop eeskujuks võtnud keskaegse Taani arhitektuuri ning Itaalias asuva Siena linna raekoja. Raekojas asuvad Kopenhaageni linnavalitsuse ja linnanõukogu ruumid ning osa ruume on ka külalistele avatud. Giidi juhendamisel saab tõusta suurt ookeanilaeva meenutava raekoja 105,6 meetri kõrgusesse kellatorni. Raekojas olles tasub uudistamas käia unikaalset Taani astronoomilist kella Jens Olesni Maailmakella ehk Verdensuri. Raekojast viib ühelt poolt mööda Kopenhaageni kõige tihedama liiklusega tänav H.C.Anderseni bulvar ning teiselt poolt Vester Voldgade. Platsi vasakult poolelt saab alguse jalakäijate tänav Strøget, mis viib linna teise suure väljaku Kongens Nytorvini. Strøgeti vastasküljel asuv Vesterbrogade viib Vesterbro linnaossa ning sealt edasi Frederiksbergi. Maailma vanim ja pikim kesklinna autovaba tsoon on üks turistide hulgas populaarsemaid paiku ning Euroopa pikim jalakäijatele mõeldud kaubanduspiirkond. Novembris 52-aastaseks saav Strøget rajati 1962. aastal Kopenhaageni linnavalitsuse korraldusel vähendamaks keskaegse vanalinna kitsastel tänavatel autode voolu. Tsooni initsiaatoriks oli arhitekt ja linnaplaneerija Jan Gehl, kelle sooviks oli muuta kesklinn jalakäijatele orienteeritud linnaks. Sama härrasmees oli ka linnaliikluses jalgrataste kasutamise propageerijaks.
Pea iga Kopenhaagenit külastav turist käib vaatamas üht linna sümbolitest, reisisadama Langelinie kail kivil istuvat 1,25 meetri pikkust kalasaba ja palja ülakehaga Väikese Merineitsi skulptuuri, mis on seal seisnud juba 23. augustist 1913. Kuju tellis Kopenhaageni metseen ja kuulsa Carlsbergi õlletehase omanik Carl Jacobsen pärast seda, kui oli näinud Kuninglikus Teatris etendunud Hans Christian Anderseni muinasjutu ainelist balletti “Väike Merineitsi”.
Päris põnev on ka Amalienborgi palee lähedal asuvas võimsa rohelise kupliga valgest marmorist Frederiki kirikus/ Marmorkirikus mille tornist saab imetleda kauneid vaateid linnale ja merele.
Kesklinnas jalakäijate tänava lähedal asuv 34,8 meetri kõrgune Ümartorn/Rundetarn on üks Euroopa vanimaid astronoomilisi vaatetorne ning ühtlasi vanimi tänini töötavatest. Torn ehitati Taani ühe kuulsama valitseja, kuningas Christian IV valitsemisajal. Torni tippu viib 210 meetri pikkune spiraalne kaldtee, mida pidi on torni tippu sõitnud ka mõned autod. Tegelikult ehitati kaldtee selleks, et torni tippu saaks sõita hobuvankritega. Igal kevadel toimub jalgrataste võidusõit torni tippu ja tagasi.
Otse linna südames, Raekoja platsi ja Raudteejaama lähedal asub Kopenhaageni Tivoli. 1843. aasta augustis avatud Tivoli on maailma vanuselt teine lõbustuspark, temast vanem on vaid teine Taani lõbustuspark Dyrehavsbakken. Tivoli pargi algusaastatest on säilinud väga vähe esemeid kuna II maailmasõja ajal hävis 1944. aasta 25. juuni pommirünnaku tagajärjel suur osa atraktsioonidest. Tivolis on igaühele midagi. Siin on 38 restorani, 28 karusselli, arvukalt kunstiteoseid. Siinsetel kontserdilavadel toimub aastas üle 150 kontserdi. Tivoli suurim puudus on see, et ta ei ole aastaringselt avatud. Suvehooaeg algab aprillis ning kestab septembri keskpaigan. Tivoli on avatud ka jõulude aegu.
Omaette vaatamisväärsus on kesklinnast jalutuskäigu kaugusel asuv Christiania. Christiania vabalinn sai alguse 1971. aastal, mil Taani sõjaväe poolt mahajäetud barakkides seadsid end sisse vabameelsed hipid.