Ibeeria poolsaare kirdeosas Vahemere kaldal asuv Barcelona on Hispaania autonoomse Kataloonia piirkonna pealinn ning üks Euroopa tähtsamaid kultuurikeskusi. Barcelona rahvaarv on ca 1,6 miljonit (1602386 elanikku 01.01.2014 andmetel) ja see teeb umbes 300 tuhat rohkem kui Eestis. (Eesti Statistikaandmeti esialgsete andmete kohaselt oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1312300) . Koos eeslinnadega loetakse Barcelona elanike arvuks ca 4 miljonitTegemist on nii pindalalt kui rahvaarvult Madriidi järel Hispaania suuruselt teise linnaga. Barcelonas asub Kataloonia valitsus Generalitat de Catalunya.Enamik kohalikest elanikest on kakskeelsed ning räägivad nii katalaani kui hispaania keelt, mis mõlemad on Kataloonia ametlikud keeled. Kuna kohalik asjaajamiskeel on katalaani keel, on tänavanimed ja enamik teeviitasid katalaani keeles.
Barcelona asutamise kohta on liikvel mitmeid erinevaid legende. Neist ühe kohaselt olevat linn vanem kui Igaveseks linnaks kutsutav Rooma ja selle olevat rajanud ei keegi muu kui müütiline kreeka vägilane Herakles aastal 1153 enne meie ajaarvamist. Kolmandal sajandil enne meie ajaarvamist rajas linna kohale kartaago väejuht Hamilkar Barkas koloonia, mis sai nimeks Barcino. Linna aga kutsutakse tänagi Barcaks.
Kui paljudes linnades on kõige paigas huvitavamad vaatamisväärsused vanalinnas, siis Barcas jätkub põnevaid paiku üle kogu linna.
Linna üks sümboleid on Püha Perekonna Lepituskirik - El Temple Expiatori de la Sagrada Família. Algselt ranges gooti stiilis Francisco de Paula del Villar (1828-1901) projekti kohaselt kavandatud kirikule pandi nurgakivi 1882 . aasta märtsis. 1883. aasta lõpul võttis ehitamise üle nüüdseks maailmakuulsaks saanud katalaani arhitekt Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet (1852 – 1926), keda maailm tunneb Antonio Gaudina. Gaudi, kes eelistas jooniste asemel makette, alustas krüpti ehitamisest. Et Gaudi jaoks oli inimkond olema osa loodusest, pidid ka tema ehitised olema nii looduslähedased ja voogavate joontega kui neid kivist vormida sai. Kolm hiigelsuurt fassaadi pidid kujutama Kristuse sündi, surma ja ülestõusmist, igal fassaadil pidi olema neli 107 meetri kõrgust klaasi ja mosaiigiga kaunistatud torni, mis pidid kajama nende sisemusest alla rippuvate torukujuliste kellade helinast. Paraku töö katkes sest paar nädalat enne oma 75. sünnipäeva - 7. juunil 1926 jäi Gaudi tänavat ületades trammi alla ning sai raskelt vigastaga. Vaese inimese moodi riides olnud arhitekti keegi ära ei tundnud ning sestap viidi ta Hospital de la Santa Creu vaestehaiglasse, kus ta 3 päeva pärast teadvusele tulemata suri. Selleks hetkeks kui Gaudi suri, oli valmis vaid Kristuse sündimise fassad ja osa kirikust. 12. juunil maeti Gaudi Sagrada Família krüpti Carmeni kabelisse.kirikusse. Pärast Gaudi surma ehitustööd jätkusid kuid peatati pärast seda, kui hauakamber ning töökojas olnud Gaudi märkmed ja maketid hävisid 1936. aasta juulis Hispaania kodusõja aegses pommitamises. Ehitustööd jätkusid alles 1952. aastal, kasutades ehitamise aluseks jooniseid, makettidest tehtud fotosid ning mõõtkava mudeleid. Ehitus, mida finantseeritakse annetustest ja piletite müügist saadavast rahast, peaks valmima 2026. aastaks mil täitub 100 aastat Gaudi surmast. Siis peaks kirikul olema kokku 18 torni , millest 12 on pühendatud apostlitele, 4 evangelistidele, 1 Kristusele ja 1 Neitsi Maarjale
Gaudi arvates sai tõeline kunst sündida ainult Kataloonias, kus valgus looduses langeb sellise nurga all, mis võimaldab kõike näha sellisena, nagu nad tegelikult on. Gaudi 18 ehitisest 12 asuvad Barcelonas ning neist 7 on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
El Carmeli mäel oleva Güelli pargi kavandas Gaudi aastatel 1900-1914 oma ettevõtjast sõbrale ja patroonile Eusebi Güellile, kes oma kesklinnast pisut loodes asuvale maavaldusele tahtis rajada ehitada jõukatele inimestele mõeldud 60 villaga eeslinnalaadset linna. Kinnisvaraprojekt kukkus läbi ning valmis ehitati vaid kaks maja, millest üks sai Güellile ja teine Gaudile. 1923. aastal andis Güell maatüki linnale ning sellest sai kommunaalpark. Pargi keskuseks on peaterass, mida ümbritseb pikk meremadu kujutav pink. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud pargi kõrgeimast punktist avaneb kaunis vaade linnale ja merele.
Barcelona südameks ning linna kauneimaks ja põnevamaks tänavaks peetakse 1766. aastal läbi vanalinna - Ciutat Vella - rajatud 1,2 km pikkust jalakäijate tänavat La Ramblat, mille kohta Hispaania luuletaja Federico Garcia Lorca on öelnud :“ainus tänav maailmas, mille lõppu ma kunagi ei soovi“. Tänav saab alguse mere ääres asuva 60 meetri kõrguse Kolumbuse monumendi juurest, mis väidetavalt on püstitatud kohta, kus maadeavastaja 1493. aastal koos viie Ameerikast kaasa toodud pärismaalasega maale astus. Sõrmega merele näitava Kolumbuse monument avati pea 400 aastat hiljem – 1. juunil 1888. La Ramba kulgeb läbi vanalinna kuni selle keskel asuva Kataloonia väljakuni (Placa de Catalunya). Araabia keelest tulenev sõna ramla tähendab liivast madalikku või maa-ala. Kuni 18. sajandini oligi La Rambla üksnes liivarada ühendades kloostreid linna müüridega. 1704. a ehitati väljapoole linnamüüre esimesed majad ja istutati esimesed puud. 1775. a lammutati linnamüürid Drassanesi laevatehaste kõrvalt ja 18. sajandi lõpus hakkas tänav süstemaatiliselt arenema. 19. sajandi keskel oli La Rambla linnasüdames ainuke lai tänav. Mere äärest linnasüdame poole jalutades jääb paremat kätt keskaegsete gooti stiilis majade ja kirikutega gooti linnaosa Barri Gotic. Enamus ehitisi on pärit 14. ja 15. sajandist kui Barcelona oli oma kaubandusliku jõukuse tipus. Gooti stiilis Katedraali juures saab näha kuidas vana linnamüür sulandub hilisematesse ehitistesse. Linnaosa keskel on Plaça de Sant Jaume, suur väljak, kus asub vilgas turg ja peetakse iganädalast sardana tantsu üritust. Siin asuvad ka kaks linna kõige tähtsamat ehitist: Raekoda/ Ajuntament ja Parlamendihoone/ Palau de la Generalitat. La Rambla lähedale jääb Barcelona kuulus turg Mercat de la Boqueria. Turust veidi lõunas on tänavakividesse raiutud Mosaic de Miró, mille üks kividest on allkirjastatud kunstniku enda poolt
Parim ja ühtlasi kiireim viis Barcaga tutvumiseks on Hop-On Hop-Off bussiekskursioon. Bussidel on kolm erinevat marsruuti . mis saavad alguse linna peaväljakult, Plaça de Catalunyalt ning viivad kõikide olilisemate vaatamisväärsuste juurde. Lisaks metroole on Plaça de Catalunyalt bussiühendus El Prati lennujaamaga.
Barcelona asutamise kohta on liikvel mitmeid erinevaid legende. Neist ühe kohaselt olevat linn vanem kui Igaveseks linnaks kutsutav Rooma ja selle olevat rajanud ei keegi muu kui müütiline kreeka vägilane Herakles aastal 1153 enne meie ajaarvamist. Kolmandal sajandil enne meie ajaarvamist rajas linna kohale kartaago väejuht Hamilkar Barkas koloonia, mis sai nimeks Barcino. Linna aga kutsutakse tänagi Barcaks.
Kui paljudes linnades on kõige paigas huvitavamad vaatamisväärsused vanalinnas, siis Barcas jätkub põnevaid paiku üle kogu linna.
Linna üks sümboleid on Püha Perekonna Lepituskirik - El Temple Expiatori de la Sagrada Família. Algselt ranges gooti stiilis Francisco de Paula del Villar (1828-1901) projekti kohaselt kavandatud kirikule pandi nurgakivi 1882 . aasta märtsis. 1883. aasta lõpul võttis ehitamise üle nüüdseks maailmakuulsaks saanud katalaani arhitekt Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet (1852 – 1926), keda maailm tunneb Antonio Gaudina. Gaudi, kes eelistas jooniste asemel makette, alustas krüpti ehitamisest. Et Gaudi jaoks oli inimkond olema osa loodusest, pidid ka tema ehitised olema nii looduslähedased ja voogavate joontega kui neid kivist vormida sai. Kolm hiigelsuurt fassaadi pidid kujutama Kristuse sündi, surma ja ülestõusmist, igal fassaadil pidi olema neli 107 meetri kõrgust klaasi ja mosaiigiga kaunistatud torni, mis pidid kajama nende sisemusest alla rippuvate torukujuliste kellade helinast. Paraku töö katkes sest paar nädalat enne oma 75. sünnipäeva - 7. juunil 1926 jäi Gaudi tänavat ületades trammi alla ning sai raskelt vigastaga. Vaese inimese moodi riides olnud arhitekti keegi ära ei tundnud ning sestap viidi ta Hospital de la Santa Creu vaestehaiglasse, kus ta 3 päeva pärast teadvusele tulemata suri. Selleks hetkeks kui Gaudi suri, oli valmis vaid Kristuse sündimise fassad ja osa kirikust. 12. juunil maeti Gaudi Sagrada Família krüpti Carmeni kabelisse.kirikusse. Pärast Gaudi surma ehitustööd jätkusid kuid peatati pärast seda, kui hauakamber ning töökojas olnud Gaudi märkmed ja maketid hävisid 1936. aasta juulis Hispaania kodusõja aegses pommitamises. Ehitustööd jätkusid alles 1952. aastal, kasutades ehitamise aluseks jooniseid, makettidest tehtud fotosid ning mõõtkava mudeleid. Ehitus, mida finantseeritakse annetustest ja piletite müügist saadavast rahast, peaks valmima 2026. aastaks mil täitub 100 aastat Gaudi surmast. Siis peaks kirikul olema kokku 18 torni , millest 12 on pühendatud apostlitele, 4 evangelistidele, 1 Kristusele ja 1 Neitsi Maarjale
Gaudi arvates sai tõeline kunst sündida ainult Kataloonias, kus valgus looduses langeb sellise nurga all, mis võimaldab kõike näha sellisena, nagu nad tegelikult on. Gaudi 18 ehitisest 12 asuvad Barcelonas ning neist 7 on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
El Carmeli mäel oleva Güelli pargi kavandas Gaudi aastatel 1900-1914 oma ettevõtjast sõbrale ja patroonile Eusebi Güellile, kes oma kesklinnast pisut loodes asuvale maavaldusele tahtis rajada ehitada jõukatele inimestele mõeldud 60 villaga eeslinnalaadset linna. Kinnisvaraprojekt kukkus läbi ning valmis ehitati vaid kaks maja, millest üks sai Güellile ja teine Gaudile. 1923. aastal andis Güell maatüki linnale ning sellest sai kommunaalpark. Pargi keskuseks on peaterass, mida ümbritseb pikk meremadu kujutav pink. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud pargi kõrgeimast punktist avaneb kaunis vaade linnale ja merele.
Barcelona südameks ning linna kauneimaks ja põnevamaks tänavaks peetakse 1766. aastal läbi vanalinna - Ciutat Vella - rajatud 1,2 km pikkust jalakäijate tänavat La Ramblat, mille kohta Hispaania luuletaja Federico Garcia Lorca on öelnud :“ainus tänav maailmas, mille lõppu ma kunagi ei soovi“. Tänav saab alguse mere ääres asuva 60 meetri kõrguse Kolumbuse monumendi juurest, mis väidetavalt on püstitatud kohta, kus maadeavastaja 1493. aastal koos viie Ameerikast kaasa toodud pärismaalasega maale astus. Sõrmega merele näitava Kolumbuse monument avati pea 400 aastat hiljem – 1. juunil 1888. La Ramba kulgeb läbi vanalinna kuni selle keskel asuva Kataloonia väljakuni (Placa de Catalunya). Araabia keelest tulenev sõna ramla tähendab liivast madalikku või maa-ala. Kuni 18. sajandini oligi La Rambla üksnes liivarada ühendades kloostreid linna müüridega. 1704. a ehitati väljapoole linnamüüre esimesed majad ja istutati esimesed puud. 1775. a lammutati linnamüürid Drassanesi laevatehaste kõrvalt ja 18. sajandi lõpus hakkas tänav süstemaatiliselt arenema. 19. sajandi keskel oli La Rambla linnasüdames ainuke lai tänav. Mere äärest linnasüdame poole jalutades jääb paremat kätt keskaegsete gooti stiilis majade ja kirikutega gooti linnaosa Barri Gotic. Enamus ehitisi on pärit 14. ja 15. sajandist kui Barcelona oli oma kaubandusliku jõukuse tipus. Gooti stiilis Katedraali juures saab näha kuidas vana linnamüür sulandub hilisematesse ehitistesse. Linnaosa keskel on Plaça de Sant Jaume, suur väljak, kus asub vilgas turg ja peetakse iganädalast sardana tantsu üritust. Siin asuvad ka kaks linna kõige tähtsamat ehitist: Raekoda/ Ajuntament ja Parlamendihoone/ Palau de la Generalitat. La Rambla lähedale jääb Barcelona kuulus turg Mercat de la Boqueria. Turust veidi lõunas on tänavakividesse raiutud Mosaic de Miró, mille üks kividest on allkirjastatud kunstniku enda poolt
Parim ja ühtlasi kiireim viis Barcaga tutvumiseks on Hop-On Hop-Off bussiekskursioon. Bussidel on kolm erinevat marsruuti . mis saavad alguse linna peaväljakult, Plaça de Catalunyalt ning viivad kõikide olilisemate vaatamisväärsuste juurde. Lisaks metroole on Plaça de Catalunyalt bussiühendus El Prati lennujaamaga.