Legendi kohaselt olevat linn nimegi saanud tänu merele ja oma kodud ranna lähedale rajanud kaluritele: tugevate tormide aegu ulatunud merelained ja liiv sageli aknalaudadeni. Sellest ka nimi Palanga – leedu keeles on palange aknalaud.
Tallinnast vaid ca 650 km kaugusele jääva Palanga külastamiseks on kahtlemata parim aeg suvi, mil mereäärsest väikelinnast saab Leedu suvepealinn. Iga aasta juunikuu esimesel nädalavahetusel avatakse siin traditsiooniliselt suvehooaeg: peetakse laata, toimuvad kontserdid, spordivõistlused, pidustusi kroonib uhke ilutulestik. Kohalikud elanikud on naljatamisi maininud, et kolme kuu jooksul, mil kesklinn mesilaspesana kihab, oodatakse suve lõppu ning ülejäänud aasta suve algust. Tõepoolest, suvel suureneb linna 20-tuhandeline elanikkond mitmekordselt ning puhkajate käsutuses on üle 100 majutusasutuse, hulgaliselt kohvikuid, restorane, lõbustusasutusi.
761-aastane Palanga on üks Leedumaa vanimaid linnu. Asutamisajaks peetakse aastat 1253, mil Saksa Ordu kroonikas mainitakse Palange nimelist paika tähtsa paganausuliste hõimude kaubanduskeskuse ning sadamana. Palanga kui kuurordi arendamisele aitasid mitme põlvkonna jooksul kaasa krahvid Tiškevičiused. 1824.a. ostis Mykolas Tiškevičius ära Palanga linna ning teda ümbritsevad maad. Ilmselt aitas paiga populariseerimisele kaasa samal aastal linna külastanud tuntud poola luuletaja Adam Mickewicz – tema visiidi järel hakkas puhkajate arv plahvatuslikult kasvama ning pea kõik linnakese majapidamised suvitajaid võõrustama. Levima hakkas kuuldus paigat tervistavast kliimast. 19.sajandi kaheksakümnendatel aastatel tegi krahv Juozapas Tiškevičius hulgliselt investeeringuid: avas avara restorani ning esimese hotelli, mille naabermaade eeskujul nimetas Kurhausiks. (hävis 2002 tulekahjus, nüüdseks taastatud). Rajas suvemajakesi, suveteatri, metsa jalutusrajad ning randa supluskabiinid ning isegi mõned marmorvannide ja soojendatava veega supelmajad. Juozas Tiškevičius oli see mees, kes lasi ehitada uhke merre ulatuva sadamasilla ning pani Palanga ja Liepaja vahel käima “Fööniksi” nime kandva laeva. Linn sai Vene kaupmeeste hulgas populaarseks. Pärast isa surma jätkas kuurordi arendamist Feliksas Tiškevicius, kes rajas linna lõunaossa lossi ning selle ümber kauni inglise stiilis pargi. 20. sajandi alguses ei jäänud Palanga millegi poolest alla Saksamaa parimatele kuurortidele. Leedu esimese iseseisvuse ajal sai Palangast riigi mitteametlik suvepealinn. 20. sajandi 30. – 40. aastatel müüs Feliksas Tiškevicius oma maad jõukatele leedulastele, kes hakkasid siia oma villasid rajama. Lisaks kunstnikele ja kirjanikele puhkasid siin ka esimesed Leedu presidendid A. Smetona ja A. Stulginskis. Nõukogude perioodil sai Palangast üks Nõukogude Liidu juhtivamaid kuurortlinnu, kuhu rajati hulgaliselt sanatooriume ja puhkekodusid, riigiasutuste suvilaid. Üks koguni legendaarsele riigipeale Leonid Brežnevile, kes Palangasse ei jõudnudki. Kuurordi teenindamiseks rajati lennujaam.
Pärast Leedu taasiseseisvumist on Palanga areng hoogsalt jätkunud, Spa-hotellid ja taastusravikeskused töötavad aastaringselt, siia tervist taastama ja puhkama sõidetakse kogu maailmast.
Suvise Palanga üheks tuiksooneks ja meelelahutuskeskuseks on Basanavičiuse nime kandev jalakäijate tänav: külg külje kõrval kohvikud ja restoranid, kus õhtuti musitseerivad muusikud Leedust ja kaugemaltki. Lisaks kaubaletid, lõbustuspark,kõikvõimalikud atraktsioonid, tänavakunstnikud, fotograafid ja lõputu inimvool. Algselt Tiškevičiuse bulvari nime kandnud tänav nimetati 1923.aastal ümber linna külastanud arsti, kultuuri- ja ühiskonnategelase auks. Leedukate poolt 20.sajandi kõige mõjukamaks leedulaseks tunnistatud ning „rahva isaks“ kutsutud Jonas Basanavičius allkirjastas 1918.a. Leedu iseseisvusdeklaratsiooni.
Jalakäijate tänava lõpust viib üle liivaluidete laudtee 1997.a. tormidest ja ajahambast puretud vana silla asemele rajatud 470 meetri pikkuse L-kujulise jalutamissillani Romantikutest suvitajate hulgas on tavaks kujunenud muulil jalutades või düünil asuvatel pinkidel istudes kuulata mere kohinat ning jälgida igal õhtul erinevat vaatemängu pakkuvat päikeseloojangut.
Armastuse allee (Meiles aleja) nime kandev rannapromenaad viib kaunisse Botaanikaaia parki – endisse Tiškevičiuse perekonna mõisa. Maaliline park on kujundatud prantsuse maastikuarhitekti Edouard Andre jooniste järgi.
761-aastane Palanga on üks Leedumaa vanimaid linnu. Asutamisajaks peetakse aastat 1253, mil Saksa Ordu kroonikas mainitakse Palange nimelist paika tähtsa paganausuliste hõimude kaubanduskeskuse ning sadamana. Palanga kui kuurordi arendamisele aitasid mitme põlvkonna jooksul kaasa krahvid Tiškevičiused. 1824.a. ostis Mykolas Tiškevičius ära Palanga linna ning teda ümbritsevad maad. Ilmselt aitas paiga populariseerimisele kaasa samal aastal linna külastanud tuntud poola luuletaja Adam Mickewicz – tema visiidi järel hakkas puhkajate arv plahvatuslikult kasvama ning pea kõik linnakese majapidamised suvitajaid võõrustama. Levima hakkas kuuldus paigat tervistavast kliimast. 19.sajandi kaheksakümnendatel aastatel tegi krahv Juozapas Tiškevičius hulgliselt investeeringuid: avas avara restorani ning esimese hotelli, mille naabermaade eeskujul nimetas Kurhausiks. (hävis 2002 tulekahjus, nüüdseks taastatud). Rajas suvemajakesi, suveteatri, metsa jalutusrajad ning randa supluskabiinid ning isegi mõned marmorvannide ja soojendatava veega supelmajad. Juozas Tiškevičius oli see mees, kes lasi ehitada uhke merre ulatuva sadamasilla ning pani Palanga ja Liepaja vahel käima “Fööniksi” nime kandva laeva. Linn sai Vene kaupmeeste hulgas populaarseks. Pärast isa surma jätkas kuurordi arendamist Feliksas Tiškevicius, kes rajas linna lõunaossa lossi ning selle ümber kauni inglise stiilis pargi. 20. sajandi alguses ei jäänud Palanga millegi poolest alla Saksamaa parimatele kuurortidele. Leedu esimese iseseisvuse ajal sai Palangast riigi mitteametlik suvepealinn. 20. sajandi 30. – 40. aastatel müüs Feliksas Tiškevicius oma maad jõukatele leedulastele, kes hakkasid siia oma villasid rajama. Lisaks kunstnikele ja kirjanikele puhkasid siin ka esimesed Leedu presidendid A. Smetona ja A. Stulginskis. Nõukogude perioodil sai Palangast üks Nõukogude Liidu juhtivamaid kuurortlinnu, kuhu rajati hulgaliselt sanatooriume ja puhkekodusid, riigiasutuste suvilaid. Üks koguni legendaarsele riigipeale Leonid Brežnevile, kes Palangasse ei jõudnudki. Kuurordi teenindamiseks rajati lennujaam.
Pärast Leedu taasiseseisvumist on Palanga areng hoogsalt jätkunud, Spa-hotellid ja taastusravikeskused töötavad aastaringselt, siia tervist taastama ja puhkama sõidetakse kogu maailmast.
Suvise Palanga üheks tuiksooneks ja meelelahutuskeskuseks on Basanavičiuse nime kandev jalakäijate tänav: külg külje kõrval kohvikud ja restoranid, kus õhtuti musitseerivad muusikud Leedust ja kaugemaltki. Lisaks kaubaletid, lõbustuspark,kõikvõimalikud atraktsioonid, tänavakunstnikud, fotograafid ja lõputu inimvool. Algselt Tiškevičiuse bulvari nime kandnud tänav nimetati 1923.aastal ümber linna külastanud arsti, kultuuri- ja ühiskonnategelase auks. Leedukate poolt 20.sajandi kõige mõjukamaks leedulaseks tunnistatud ning „rahva isaks“ kutsutud Jonas Basanavičius allkirjastas 1918.a. Leedu iseseisvusdeklaratsiooni.
Jalakäijate tänava lõpust viib üle liivaluidete laudtee 1997.a. tormidest ja ajahambast puretud vana silla asemele rajatud 470 meetri pikkuse L-kujulise jalutamissillani Romantikutest suvitajate hulgas on tavaks kujunenud muulil jalutades või düünil asuvatel pinkidel istudes kuulata mere kohinat ning jälgida igal õhtul erinevat vaatemängu pakkuvat päikeseloojangut.
Armastuse allee (Meiles aleja) nime kandev rannapromenaad viib kaunisse Botaanikaaia parki – endisse Tiškevičiuse perekonna mõisa. Maaliline park on kujundatud prantsuse maastikuarhitekti Edouard Andre jooniste järgi.
Pargi keskel asuvas härrastemajas asub maailma esimene merevaigumuuseum (avati 1963). Ekspositsioon hõlmab üle 28 tuhande eseme, mille hulgas merevaiku kivistunud sisalikupoeg ning “merevaigust päikeseks” kutsutav 3,5 kilone merevaigukamakas (mida paaril korral röövitud). Hoone taga asub kaunis roosiaed, paleest veidi kaugemale jääb Palanga kõrgeim koht – 20,9 meetri kõrgune Birute mägi, mis on oma nime saanud Leedu kuulsaima suurvürsti Vytautase ema järgi, kes enne suurvürsti isa kaasaks saamist oli mäel kõrgunud paganlikus templis püha tuld hoidnud preestrinna. Täna asub kunagises templi asupaigas väike punastest tellistest kabel. Mäe jalamil asuvad Birute kuju ja Lourdesi grott. Botaanikaaias on ka väike kasvuhoone ning mitmeid põnevaid skulptuure. Pargi peasissepääsu lähedale jääb Palanga Merevaigumeistrite gildi töökoda, kus saab jälgida, kuidas merevaigutükist saab kaunis ehe ning on võimalus ka endal kätt proovida. Muide, 100 aastat tagasi oli Palanga üks maailma suurimaid merevaigu töötlemise keskusi. Kui on soov tükike “päikese kulda” soetada, on mõistlik oma ostud teha galeriidest või Merevaigumuuseumist sest tänavatel kaubeldakse paraku ka võltsitud merevaiguga.
Kultuurihuvilistel tasub sisse astuda linna kõrgeimasse ehitisse – peaaegu jalakäijate tänava nurgal asuvasse kaunite vitraažidega 76 meetri kõrgusse Taevaminemise kirikusse. 1906.a. rootslasest arhitekti K. Strandmani projekti järgi valminud kiriku ehitamiseks kulunud 90 000 kuldrublast tuli 30000 krahv Tiškevičiuselt.
Kesklinnast ca 8 km kaugusele jääb nüüdseks linnaga liidetud endine kaluriküla Šventoji,kus leedulased ise puhata armastavad . Paigast on saanud tõeline surfarite ja purjetajate paradiis. Mitme sajandi vältel oli Šventoji sadam, mille rootslased Põhjasõjas purustasid, leedulaste ainsaks „aknaks Euroopasse“.1998.a. rajati mere kaldale kõrgele luitele 15. sajandil Palangas Birute mäel asunud kunagise paganliku pühamu – Žemaičių Alka -paleoastronoomilise observatooriumi- koopia.
Palangas on rikkalik kultuurielu. Kirikus ja Merevaigumuuseumi juures toimuvad pea igal nädalal klassikalise muusika kontserdid, linnasüdames asuval suveestraadil (Vasaros estrada) igal õhtul estraadietendused. Nii Palanga kui Šventoji kohvikutes esinevad suvehooajal Leedu parimad muusikud. Eraldi kontserdipiletit ei ole üldjuhul vaja , arvele lisandub sümboolne tasu muusika eest.
Kultuurihuvilistel tasub sisse astuda linna kõrgeimasse ehitisse – peaaegu jalakäijate tänava nurgal asuvasse kaunite vitraažidega 76 meetri kõrgusse Taevaminemise kirikusse. 1906.a. rootslasest arhitekti K. Strandmani projekti järgi valminud kiriku ehitamiseks kulunud 90 000 kuldrublast tuli 30000 krahv Tiškevičiuselt.
Kesklinnast ca 8 km kaugusele jääb nüüdseks linnaga liidetud endine kaluriküla Šventoji,kus leedulased ise puhata armastavad . Paigast on saanud tõeline surfarite ja purjetajate paradiis. Mitme sajandi vältel oli Šventoji sadam, mille rootslased Põhjasõjas purustasid, leedulaste ainsaks „aknaks Euroopasse“.1998.a. rajati mere kaldale kõrgele luitele 15. sajandil Palangas Birute mäel asunud kunagise paganliku pühamu – Žemaičių Alka -paleoastronoomilise observatooriumi- koopia.
Palangas on rikkalik kultuurielu. Kirikus ja Merevaigumuuseumi juures toimuvad pea igal nädalal klassikalise muusika kontserdid, linnasüdames asuval suveestraadil (Vasaros estrada) igal õhtul estraadietendused. Nii Palanga kui Šventoji kohvikutes esinevad suvehooajal Leedu parimad muusikud. Eraldi kontserdipiletit ei ole üldjuhul vaja , arvele lisandub sümboolne tasu muusika eest.