Mõne päeva pärast ootab ees lend Maltale. Minu meelest see üks Euroopa põnevamaid paiku, mida paslik just omapäi uidates või väikese seltskonnaga avastama ja taasavastama minna. Esmatutvust selle omapärase saareriigiga tegin 2009. aasta märtsis. Maltale sattusin üsna juhuslikult tänu sellele, et tütar oli oma sõpradega seal paar kuur varem seiklemas käinud ning niipea, kui tema reisimuljeid kuulsin ja fotosid nägin, sündis otsus esimesel võimalusel sellele Vahemeres asuvale saareriigile sõita. Nii tegingi. Õigemini tegime, sest sõitsime koos õega.
Et armastan enne reisile minekut teha põhjalikku eeltööd ja kogutud teadmisi ka reisikaaslastega jagada, pidasin enesestmõistetavaks toimida nii ka tol korral …
Toon Teieni mõningaid katkendeid toonasest reisipäevikust.
„Kas tead, et… Euroopa Liidu väikseima riigi, Malta Vabariigi pindala on vaid 316 km2 ning see on üle kolme korra väiksem meie kodusaarest Hiiumaast, mille pindala 989 km2.
Kolmest asustatud ning neljast asustamata väikesaarest koosnev arhipelaag asub Vahemere keskel, jäädes Sitsiiliast 93 km, Tuneesiast ja Liibüast ca 290 km kaugusele.
Suurima saare Malta pikkus on vaid 27 km ning suurim laius 15 km, järgnevad Gozo (Ghadwex) 14 x 7 ning Comino (Kemmuna) 2,5 x 1,5 ning neli asustamata väikesaart.
Elanikkonna suurus on ligikaudu 400 000 , kellest 90% elab Maltal. (Hiiumaal vaid 10 000)
Rahvastiku tihedus aga on suurim Euroopas, 1309 inimest km2.
Malta saari on nimetatud ka suurimaks vabaõhumuuseumiks. Siin elavad maailma kõige õnnelikumad ja sõbralikumad inimesed ja kogu riigi rahvast on autasustatud vapruse eest II Maailmasõjas Georgi ristiga ja … ja … „
Olles need andmed vahetult enne tuledes säravale Malta rahvusvalelisele lennuväljale maandumist õele ette vuristanud, vaatas ta mulle sügavalt silma ning küsis surmtõsiselt : “Ütle, palun, mida me sinu arust nädal aega siin teeme?“ Et oli tunda pinget, otsustasin targu vaikida ning sügav kahtluseuss hinges, reisiks hangitud teadmised vähemalt järgmise hommikuni vaka all hoida ja vaadata, mida toovad järgmised päevad. Ega ma isegi päris täpselt ei teadnud. Seljataga oli pikk päev ja peaaegu magamata öö. Olime seigelnud öise bussiga Tallinnast Riiga, sealt varahommikuse Ryanairi lennuga Rootsi, kust alles pärastlõunal väljus lend Maltale.
Malta lennujaamas olid taksojuhid meid lahkesti 20 EUR eest valmis viima sihtkohaks olevasse saare põhjarannikul asuvasse Sliema kuurortlinna. Otsustasime siiski hinnalt tunduvalt soodsama ning elamusi pakkuvama ühistranspordi kasuks. Kuigi vahemaa oli vaid 8 km, pidime ümber istuma Vallettas.
Toon Teieni mõningaid katkendeid toonasest reisipäevikust.
„Kas tead, et… Euroopa Liidu väikseima riigi, Malta Vabariigi pindala on vaid 316 km2 ning see on üle kolme korra väiksem meie kodusaarest Hiiumaast, mille pindala 989 km2.
Kolmest asustatud ning neljast asustamata väikesaarest koosnev arhipelaag asub Vahemere keskel, jäädes Sitsiiliast 93 km, Tuneesiast ja Liibüast ca 290 km kaugusele.
Suurima saare Malta pikkus on vaid 27 km ning suurim laius 15 km, järgnevad Gozo (Ghadwex) 14 x 7 ning Comino (Kemmuna) 2,5 x 1,5 ning neli asustamata väikesaart.
Elanikkonna suurus on ligikaudu 400 000 , kellest 90% elab Maltal. (Hiiumaal vaid 10 000)
Rahvastiku tihedus aga on suurim Euroopas, 1309 inimest km2.
Malta saari on nimetatud ka suurimaks vabaõhumuuseumiks. Siin elavad maailma kõige õnnelikumad ja sõbralikumad inimesed ja kogu riigi rahvast on autasustatud vapruse eest II Maailmasõjas Georgi ristiga ja … ja … „
Olles need andmed vahetult enne tuledes säravale Malta rahvusvalelisele lennuväljale maandumist õele ette vuristanud, vaatas ta mulle sügavalt silma ning küsis surmtõsiselt : “Ütle, palun, mida me sinu arust nädal aega siin teeme?“ Et oli tunda pinget, otsustasin targu vaikida ning sügav kahtluseuss hinges, reisiks hangitud teadmised vähemalt järgmise hommikuni vaka all hoida ja vaadata, mida toovad järgmised päevad. Ega ma isegi päris täpselt ei teadnud. Seljataga oli pikk päev ja peaaegu magamata öö. Olime seigelnud öise bussiga Tallinnast Riiga, sealt varahommikuse Ryanairi lennuga Rootsi, kust alles pärastlõunal väljus lend Maltale.
Malta lennujaamas olid taksojuhid meid lahkesti 20 EUR eest valmis viima sihtkohaks olevasse saare põhjarannikul asuvasse Sliema kuurortlinna. Otsustasime siiski hinnalt tunduvalt soodsama ning elamusi pakkuvama ühistranspordi kasuks. Kuigi vahemaa oli vaid 8 km, pidime ümber istuma Vallettas.
Valletta, ametlikult Il-Beit Valletta, on saareriigi pealinn – vaevalt kilomeeter pikk ning 600 meetrit lai, elanike aga ca 7000. Kui UNESCO 1980. aastal kandis Valletta maailma kultuuripärandi nimestikku, kirjeldati teda kui üht suurima ajalooväärtuste kontsentratsiooniga paika.(55 hektaril 320 mälestist). Maailma ühele võimsamale kindluslinnale pani 28. märtsil 1566 nurgakivi Johanniidide Ordu ( Malta Ordu) suurmeister Jean Parisot de la Valette. Valletta on ilmselt üks esimesi täiesti valmis ehitatud korrapärase planeeringuga linnu. Paksude kaitsemüüride vahele ehitatud kollasest lubjakivist hooned on piisavalt kõrged andmaks varju kuuma päikese eest, sirged tänavad aga avavad ligipääsu jahutavatele meretuultele. Tuulest ja vihmast puretud majade fassaade kaunistavad imeilusad puitrõdud, üks uhkem kui teine. Sir Walter Scott on nimetanud Vallettat härrasmeeste poolt härrasmeestele rajatud linnaks.
Malta on Euroopa Liidu liikmesriik, kus on kõige rohkem puhkepäevi (kokku 14) . Et meie saabumisjärgne päev langes Püha Joosepi päevale, otsustasime, et esmatutvuse tegemiseks saarega ei ole paremat võimalust kui teha tiir audiogiidiga varustatud ringreisibussiga ning pärastlõunal, kui püha tõttu muuseumid ja ärid suletud, kolada Sliemas ning tema lähiümbruses. Valisime „ sinise põhjatuuri“,mis tegi ringi peale saare kesk-ja põhjaosale. Et „hop on – hop off“ tüüpi tuuribussiga saab olulisematest vaatamisväärsustest päris hea ülevaate, siis järgmisel päeval võtsime ette „punase lõunatuuri“. Kuigi vahemaad on Maltal väga väikesed ja oli võimalus jalgrattaid laenutada, eelistasime edaspidi liinibusse ja praame.
Malta on Euroopa Liidu liikmesriik, kus on kõige rohkem puhkepäevi (kokku 14) . Et meie saabumisjärgne päev langes Püha Joosepi päevale, otsustasime, et esmatutvuse tegemiseks saarega ei ole paremat võimalust kui teha tiir audiogiidiga varustatud ringreisibussiga ning pärastlõunal, kui püha tõttu muuseumid ja ärid suletud, kolada Sliemas ning tema lähiümbruses. Valisime „ sinise põhjatuuri“,mis tegi ringi peale saare kesk-ja põhjaosale. Et „hop on – hop off“ tüüpi tuuribussiga saab olulisematest vaatamisväärsustest päris hea ülevaate, siis järgmisel päeval võtsime ette „punase lõunatuuri“. Kuigi vahemaad on Maltal väga väikesed ja oli võimalus jalgrattaid laenutada, eelistasime edaspidi liinibusse ja praame.
Maltal ja Gozol on kokku 12 megaliittemplit, mis rajatud põhiliselt perioodil 3600 – 2500 a. e.m.a ning nad on maailma vanimad säilinud hiidrajatised (vanemad kui kuulsad Egiptuse püramiidid ja Stonehenge). Hagar Qim ning temast poole kilomeetri kaugusele jääv Mnajdra on ühed paremini säilinutest. Arheoloogiakorüfee Vere Gordon Childe esmamulje pärast Malta templite külastamist: „I have been visiting the prehistoric ruins all round the Mediterranean, from Mesopotamia to Egypt, Greece and Switzerland, but I have nowhere seen a place as old as this one“ (olen külastanud Vahemereäärseid eelajaloolisi varemeid Mesopotaamiast Egiptuseni, Kreekal ja Šveitsis, kuid mitte kusagil ei ole näinud nii vana paika kui see). Tänini ei ole leitud vastust küsimusele kes olid, kust tulid ja kuhu läksid templiehitajad, kuidas nad paigaldasid mitmekümnetonniseid paekivivitahukaid. Kuigi megaliittemplitel on ühiseid jooni, ei ole teada nende müstiliste rajatiste püstitamise eesmärk. Mitte üheski neist ei ole matmispaiga jälgi, küll aga on leitud pühaks peetud loomade konte ning ilmselt kasutati neid pühapaiku ka tervendamispaikadena. Hagar Qimist leitud nn Malta Veenuse – paksupuusalise jumalanna kuju lubab oletada, et neis kummardati viljakusjumalannat. Muide, Malta paksupuusalistel jumalannadel puuduvad sugutunnused, neid on kujutatud kõrgelt esteetiliste ning aseksuaalsetena.
Saare keskpunktis asuv Mosta on tuntud eelkõige oma Santa Maria kiriku poolest, mida tuntakse rohkem Rotunda või Mosta Dome nime all. Kiriku maltalasest arhitekt Giorgio Gronet de Vasse on ilmselgelt võtnud eeskuju Rooma Pantheonist. Kaugele paistev 61 meetri kõrgune kuppelkirik on suuruselt kolmas Euroopas ning üheksas maailmas. Tõsi küll, gozolased peavad oma Rotundat, mis küll läbimõõdult. väiksem, kuid kõrgem, kolmanda koha väärilise olevat… 1942. aasta 9. aprilli õhtupoolikul kui ligikaudu kolmsada inimest oli kogunenud missale, tabas sakslaste õhurünnaku käigus lennukilt heidetud pomm kiriku kuplit, kukkus läbi selle põrandale kedagi vigastamata ning …imekombel ei lõhkenud.
Pommi koopiat saab näha kirikus asuvas väikeses muuseumis.
Saare keskel asuvad Rabat ja Mdina kandsid roomlaste valitsusajal nime Melita. Araablaste ajal jagati linn kaheks - müüriga ümbritsetud tsitadell sai nimeks Mdina (linn) ning ülejäänud osa asumist hakati kutsuma Rabatiks (eeslinnaks). Mdina tänavad on nii kitsad, et siia ei mahu mitte ükski auto sõitma ning sestap on linn müravaba ning tuntud ka Vaikuse linnana. Linna keskmes asuv Püha Pauluse katedraal on üks terve saare mõjusamaid ehtisi ning tema lähedal asuvas piiskopipalees resideerub Malta peapiiskop.
Kuni Valletta rajamiseni oli Mdina saareriigi pealinnaks. Täna asub siin arvukalt kauneid ehitisi, millest nii mõnigi kuulub aristokraatlikele perekondadele.
Saare keskpunktis asuv Mosta on tuntud eelkõige oma Santa Maria kiriku poolest, mida tuntakse rohkem Rotunda või Mosta Dome nime all. Kiriku maltalasest arhitekt Giorgio Gronet de Vasse on ilmselgelt võtnud eeskuju Rooma Pantheonist. Kaugele paistev 61 meetri kõrgune kuppelkirik on suuruselt kolmas Euroopas ning üheksas maailmas. Tõsi küll, gozolased peavad oma Rotundat, mis küll läbimõõdult. väiksem, kuid kõrgem, kolmanda koha väärilise olevat… 1942. aasta 9. aprilli õhtupoolikul kui ligikaudu kolmsada inimest oli kogunenud missale, tabas sakslaste õhurünnaku käigus lennukilt heidetud pomm kiriku kuplit, kukkus läbi selle põrandale kedagi vigastamata ning …imekombel ei lõhkenud.
Pommi koopiat saab näha kirikus asuvas väikeses muuseumis.
Saare keskel asuvad Rabat ja Mdina kandsid roomlaste valitsusajal nime Melita. Araablaste ajal jagati linn kaheks - müüriga ümbritsetud tsitadell sai nimeks Mdina (linn) ning ülejäänud osa asumist hakati kutsuma Rabatiks (eeslinnaks). Mdina tänavad on nii kitsad, et siia ei mahu mitte ükski auto sõitma ning sestap on linn müravaba ning tuntud ka Vaikuse linnana. Linna keskmes asuv Püha Pauluse katedraal on üks terve saare mõjusamaid ehtisi ning tema lähedal asuvas piiskopipalees resideerub Malta peapiiskop.
Kuni Valletta rajamiseni oli Mdina saareriigi pealinnaks. Täna asub siin arvukalt kauneid ehitisi, millest nii mõnigi kuulub aristokraatlikele perekondadele.
Malta sõsarsaar Gozo on üks oletatavatest Calypso saartest. Gozole sõitmiseks tuleb valida selge ja vähese tuulega ilm. Nagu Maltalgi, on siis alati tuuline ja juhtub ka, et praamiliiklus võib olla halva ilmaga häiritud. Võrreldes Maltaga on Gozol rohelust tunduvalt rohkem.
Vaatamata sellele, et saare ainus linn kannab aastast 1897 Victoria nime, kutsuvad kohalikud teda endiselt Rabatiks ning ka teeviitadelt võib leida pigem Rabati kui Victoria nime.
Linna keskne vaatamisväärsus on hilisel keskajal rajatud tsitadell – Il-Kastell, mille kollaste müüride vahele mahuvad ära võimas katedraal, katedraali muuseum, piiskopipalee. Ka vana kuberneripalee ja kohtumaja, mis on tänini Gozo õigusorganite käsutuses ning relvapalat ja isegi vana vangimaja, kus noorpõlvetempude pärast tuli lühiajalist karistust kanda hilisemal Malta ordu suurmeistril Jean Parisot de la Valettel endal. Vangla sissepääsu juures seisab tänagi häbipost.
Need on vaid üksikud killukesed toonasest reisipäevikust… Kuigi reisiprogramm kujunes tihedaks, me tol korral ajanappusel paljudesse põnevatesse ei jõudnudki. Väike maa osutus ootamatult suureks. Aga Malta-armastuse saime. Mõlemad. Selleks, et Maltat – tema rikkalikku kultuuripärandit, ürgset loodust ning sõbralikke maltalasi – põhjalikult tundma õppida, peab ilmselt mõne aja kohapeal elama. Või siis ikka ja jälle sinna sõitma..
Vaatamata sellele, et saare ainus linn kannab aastast 1897 Victoria nime, kutsuvad kohalikud teda endiselt Rabatiks ning ka teeviitadelt võib leida pigem Rabati kui Victoria nime.
Linna keskne vaatamisväärsus on hilisel keskajal rajatud tsitadell – Il-Kastell, mille kollaste müüride vahele mahuvad ära võimas katedraal, katedraali muuseum, piiskopipalee. Ka vana kuberneripalee ja kohtumaja, mis on tänini Gozo õigusorganite käsutuses ning relvapalat ja isegi vana vangimaja, kus noorpõlvetempude pärast tuli lühiajalist karistust kanda hilisemal Malta ordu suurmeistril Jean Parisot de la Valettel endal. Vangla sissepääsu juures seisab tänagi häbipost.
Need on vaid üksikud killukesed toonasest reisipäevikust… Kuigi reisiprogramm kujunes tihedaks, me tol korral ajanappusel paljudesse põnevatesse ei jõudnudki. Väike maa osutus ootamatult suureks. Aga Malta-armastuse saime. Mõlemad. Selleks, et Maltat – tema rikkalikku kultuuripärandit, ürgset loodust ning sõbralikke maltalasi – põhjalikult tundma õppida, peab ilmselt mõne aja kohapeal elama. Või siis ikka ja jälle sinna sõitma..