Iidne lugu räägib sellest kuidas üle tuhande aasta tagasi läksid kolm venda Cech, Lech ja Rus, endale kodu otsima. Jõudnud mägede vahel asuvale lagendikule, otsustas Cech sinna elupaiga rajada, teised kaks aga jätkasid teekonda. Ühel õhtul märkas rändamisest väsinud Lech pesa kohal tiirutavat valget kotkast ning pidades seda heaks endeks, otsustas paigale jääda ning rajada oma kodu kotka pesa lähedale. Lechi kodu ümber kerkis Poola esimene linn Gniezno (gniazdo on pesa poola keeles), millest sai Poola esimese kuningadünastia – Piastide – ajal üks olulisemaid võimukeskusi ning 1038. aastani ka Poola pealinn. Rus aga kõndis üksinda mööda lauskmaad edasi.
Mis kotkastesse puutub, siis Gniezno kandis elutsevad kotkad on hoopis halli värvi ning poolakate esiisa Lechi nähtud kotkas oli tõenäoliselt noort lind ja seetõttu heledama värvusega ning loojuva päikese kiirtest valgustatuna tundus punasel taustal täiesti valge olevat. Valge kotkas punasel taustal oli algselt Piastide vapilind ning hiljem sai temast riiklik sümbol. Oma asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu, teda on rünnanud peaaegu kõik Euroopa riigid ning seetõttu on tema piirid on väga suures ulatuses nihkunud. 16. sajandil oli Poola üks Euroopa võimsamaid riike. 1683. aastal purustasid Poola kuningas Jan III Sobieski juhitud väed Viini piiravad Otomani väed ning päästsid Lääne-Euroopa võimalikust anastamisest. Poolakate võitlused tegi sümboolselt kaasa nende valgust, puhtust ja õilsust sümboliseeriv valge kotkas. Kuigi Poola ei ole enam kuningriik, kannab Poola Vabariigi vapikotkas 1990. aastast alates taas krooni (mis heraldikas monarhiate eesõigus) ning annab tunnistust sellest, et iseseisvunud Poola poliitiline ja sotsiaalne kord on muutunud.
Kuigi teekondadel läbi hiigelsuure Poola on tulnud istuda liiklusummikutes ja nii mõnigi kord Juhan Liivi kombel sõnatud „ kui seda metsa (ehk Poolat) ees ei oleks“, on tegemist rikka kultuuri ja erakordselt huvitava ajalooga maaga.
Külalislahked poolakad on läbi aastasadade hoole ja armastusega seisnud oma keele, kultuuri ja traditsioonide säilimise eest.
Poolakad austavad sügavalt oma esivanemaid ning kalmistute eest hoolitsetakse nagu oma iluaedade eest. Eelkõige talikuurordina tuntud Zakopane surnuaia väravas on kiri: “ Rahvus on rahvas ja tema hauad“. Katoliiklikus Poolas on tugev neitsi Maarja ehk Jumalaema kultus. 1717. aastal krooniti ta koguni Poola kuningannaks. Peaaegu igal kutsealal olemas oma pühak ning pea igal teepeenral on väike lilledega ehitud pühakukapp. Kõige tähtsamaks pühakuks aga on Czechtohowa Must Madonna, kelle juurde tuleb palverändureid igast maailma nurgast. Kui 1981. aastal kehtestati Poolas sõjaseisukord ning keelati solidaarsusliikumise märgid ja embleemid, hakkas rahvas rinnas kandma Czechtohowa Jumalaema kuju.
1972. aastal võttis UNESCO vastu otsuse luua nimistu maailma kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulistest objektidest. Ühe esimese paigana kanti 1978. aastal nimistusse Poola ühe suurima ja vanima linna Krakovi ajalooline süda. Tegemist on kogu Poola suurima ajaloo – ja kultuurimälestisega sest mitte kusagil mujal pole sellisel hulgal ajaloolisi- ja kunstiväärtusi: 58 kirikut ja loss, sadu imeilusaid maju, Euroopa suurim keskaegne linnaväljak. Visla jõe kaldal asuvale mäekünkale rajatud Wawel sümboliseerib Krakovi ja kogu Poola hinge – siin asuvad Kuningaloss ja Katedraal, kus on kroonitud ning kuhu on maetud enamik Poola kuningatest. (Waweli katedraali krüpti on maetud ka 2010.a. 10. märtsil Smolenski lennuõnnetuses hukkunud Poola president Lech Kaczyński koos abikaasaga). Läbi aegade on Krakov olnud usu- kultuuri ja hariduskeskuseks, kuni 1596. aastani ka Poola pealinnaks. Siin asub Poola vanim, 1364. aastal asutatud Jagiello ülikool, kus õppinud maailmakuulus astronoom Mikolaj Kopernik ning Krakovi peapiiskop Karol Józef Wojtyła, keda maailm tunneb paavst Johannes Paulus II-na. (ainus paavst, kes Eestit külastanud)
Poolas on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud 13 objekti; vaid kümnekonna kilomeetri kaugusele Krakovist jääb samuti 1978. aastal maailma kultuuripärandi nimistusse kantud ainulaadne Wieliczka soolakaevandus.
13. sajandi alguses rajatud Poola vanim soolakaevandus on üks Euroopa vanimaid soolakaevandusi. Aastasadade jooksul on kaevandatud umbes 7,5×106 m3 soola ning jõutud välja kuni 327 m sügavuseni, õheksa taseme vahel jagunevate kaevanduskäikude kogupikkus on ca 300 km. 5,5 km pikkusel alal asuva soolakihi paksus on 0,5–1,5 kilomeetri.Lisaks arvukatele kaevuritele oli varasematel aegadel maa all ametis ka sadakond hobust. Korduvalt on kaevandust laastanud tulekahjud, aga ka üleujutused, lõplik otsus kaevandus sulgeda võeti vastu pärast viimast suurt uputust 1992. aastal. Alates 1996. aastast on kaevandus ainult turismiobjekt. 3 kilomeetri pikkune giidi juhendamisel läbitav teekond viib läbi kolmel tasandil ning kuni 136 meetri sügavusel asuvate soolaskulptuuridega saalide ja järvede
Visla jõe kaldal asuv Varssavi on Poola suurim linn ning 1596. aastast riigi pealinn, mis näinud aastasadade jooksul igasuguseid aegu kuid ikka ja jälle tõusnud fööniksina tuhast. II Maailmasõja ajal otsustasid Adolf Hitler ja Heinrich Himmler Varssavi kui linna 1944. aastal Varssavi ülestõusu ajal hävitada ning jätta Wermachti transpordijaamaks. Peaaegu 85 % ulatuses purustatud vanalinn ehitati vanade plaanide, jooniste ja kirjelduste alusel üles ning nüüdseks on purustatud kvartalite asemele kerkinud keskaegsele originaalile sarnanev vanalinn, kus paljude majade ukseportaalidel on kirjas nii hoone algne ehitusaasta kui ka taastamisaasta. Taastatud hoonete hulka kuulub ka Zamkowy väljakul asuv 15. sajandil rajatud kuningaloss, kust aastasadu tagasi ka Eestit valitsetud. Teame ju, et Ungari päritolu Poola kuningas Stefan VIII Bathory juhtimisel kihutasid Poola väed Liivi sõja ajal venelased Liivimaalt minema. 1584. aastal andis toosama kuningas Valga linna asutamiskirja ja Riia õiguse ning Tartu linnale privileegi kasutada rõhtsa poolitusega kahelaidset valge-punast lippu. Varssavi kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1980. aastal.
Mis kotkastesse puutub, siis Gniezno kandis elutsevad kotkad on hoopis halli värvi ning poolakate esiisa Lechi nähtud kotkas oli tõenäoliselt noort lind ja seetõttu heledama värvusega ning loojuva päikese kiirtest valgustatuna tundus punasel taustal täiesti valge olevat. Valge kotkas punasel taustal oli algselt Piastide vapilind ning hiljem sai temast riiklik sümbol. Oma asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu, teda on rünnanud peaaegu kõik Euroopa riigid ning seetõttu on tema piirid on väga suures ulatuses nihkunud. 16. sajandil oli Poola üks Euroopa võimsamaid riike. 1683. aastal purustasid Poola kuningas Jan III Sobieski juhitud väed Viini piiravad Otomani väed ning päästsid Lääne-Euroopa võimalikust anastamisest. Poolakate võitlused tegi sümboolselt kaasa nende valgust, puhtust ja õilsust sümboliseeriv valge kotkas. Kuigi Poola ei ole enam kuningriik, kannab Poola Vabariigi vapikotkas 1990. aastast alates taas krooni (mis heraldikas monarhiate eesõigus) ning annab tunnistust sellest, et iseseisvunud Poola poliitiline ja sotsiaalne kord on muutunud.
Kuigi teekondadel läbi hiigelsuure Poola on tulnud istuda liiklusummikutes ja nii mõnigi kord Juhan Liivi kombel sõnatud „ kui seda metsa (ehk Poolat) ees ei oleks“, on tegemist rikka kultuuri ja erakordselt huvitava ajalooga maaga.
Külalislahked poolakad on läbi aastasadade hoole ja armastusega seisnud oma keele, kultuuri ja traditsioonide säilimise eest.
Poolakad austavad sügavalt oma esivanemaid ning kalmistute eest hoolitsetakse nagu oma iluaedade eest. Eelkõige talikuurordina tuntud Zakopane surnuaia väravas on kiri: “ Rahvus on rahvas ja tema hauad“. Katoliiklikus Poolas on tugev neitsi Maarja ehk Jumalaema kultus. 1717. aastal krooniti ta koguni Poola kuningannaks. Peaaegu igal kutsealal olemas oma pühak ning pea igal teepeenral on väike lilledega ehitud pühakukapp. Kõige tähtsamaks pühakuks aga on Czechtohowa Must Madonna, kelle juurde tuleb palverändureid igast maailma nurgast. Kui 1981. aastal kehtestati Poolas sõjaseisukord ning keelati solidaarsusliikumise märgid ja embleemid, hakkas rahvas rinnas kandma Czechtohowa Jumalaema kuju.
1972. aastal võttis UNESCO vastu otsuse luua nimistu maailma kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulistest objektidest. Ühe esimese paigana kanti 1978. aastal nimistusse Poola ühe suurima ja vanima linna Krakovi ajalooline süda. Tegemist on kogu Poola suurima ajaloo – ja kultuurimälestisega sest mitte kusagil mujal pole sellisel hulgal ajaloolisi- ja kunstiväärtusi: 58 kirikut ja loss, sadu imeilusaid maju, Euroopa suurim keskaegne linnaväljak. Visla jõe kaldal asuvale mäekünkale rajatud Wawel sümboliseerib Krakovi ja kogu Poola hinge – siin asuvad Kuningaloss ja Katedraal, kus on kroonitud ning kuhu on maetud enamik Poola kuningatest. (Waweli katedraali krüpti on maetud ka 2010.a. 10. märtsil Smolenski lennuõnnetuses hukkunud Poola president Lech Kaczyński koos abikaasaga). Läbi aegade on Krakov olnud usu- kultuuri ja hariduskeskuseks, kuni 1596. aastani ka Poola pealinnaks. Siin asub Poola vanim, 1364. aastal asutatud Jagiello ülikool, kus õppinud maailmakuulus astronoom Mikolaj Kopernik ning Krakovi peapiiskop Karol Józef Wojtyła, keda maailm tunneb paavst Johannes Paulus II-na. (ainus paavst, kes Eestit külastanud)
Poolas on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud 13 objekti; vaid kümnekonna kilomeetri kaugusele Krakovist jääb samuti 1978. aastal maailma kultuuripärandi nimistusse kantud ainulaadne Wieliczka soolakaevandus.
13. sajandi alguses rajatud Poola vanim soolakaevandus on üks Euroopa vanimaid soolakaevandusi. Aastasadade jooksul on kaevandatud umbes 7,5×106 m3 soola ning jõutud välja kuni 327 m sügavuseni, õheksa taseme vahel jagunevate kaevanduskäikude kogupikkus on ca 300 km. 5,5 km pikkusel alal asuva soolakihi paksus on 0,5–1,5 kilomeetri.Lisaks arvukatele kaevuritele oli varasematel aegadel maa all ametis ka sadakond hobust. Korduvalt on kaevandust laastanud tulekahjud, aga ka üleujutused, lõplik otsus kaevandus sulgeda võeti vastu pärast viimast suurt uputust 1992. aastal. Alates 1996. aastast on kaevandus ainult turismiobjekt. 3 kilomeetri pikkune giidi juhendamisel läbitav teekond viib läbi kolmel tasandil ning kuni 136 meetri sügavusel asuvate soolaskulptuuridega saalide ja järvede
Visla jõe kaldal asuv Varssavi on Poola suurim linn ning 1596. aastast riigi pealinn, mis näinud aastasadade jooksul igasuguseid aegu kuid ikka ja jälle tõusnud fööniksina tuhast. II Maailmasõja ajal otsustasid Adolf Hitler ja Heinrich Himmler Varssavi kui linna 1944. aastal Varssavi ülestõusu ajal hävitada ning jätta Wermachti transpordijaamaks. Peaaegu 85 % ulatuses purustatud vanalinn ehitati vanade plaanide, jooniste ja kirjelduste alusel üles ning nüüdseks on purustatud kvartalite asemele kerkinud keskaegsele originaalile sarnanev vanalinn, kus paljude majade ukseportaalidel on kirjas nii hoone algne ehitusaasta kui ka taastamisaasta. Taastatud hoonete hulka kuulub ka Zamkowy väljakul asuv 15. sajandil rajatud kuningaloss, kust aastasadu tagasi ka Eestit valitsetud. Teame ju, et Ungari päritolu Poola kuningas Stefan VIII Bathory juhtimisel kihutasid Poola väed Liivi sõja ajal venelased Liivimaalt minema. 1584. aastal andis toosama kuningas Valga linna asutamiskirja ja Riia õiguse ning Tartu linnale privileegi kasutada rõhtsa poolitusega kahelaidset valge-punast lippu. Varssavi kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1980. aastal.